29-aastane taanlane sõitis Haasi eest ka aastatel 2017-2020, kus tema edukaimaks kujunes 2018. aasta - 56 punkti kogunud Magnussen tuli hooaja kokkuvõttes üheksandaks. 2018. ja 2019. aastal jäi ühel etapil tema arvele ka võistluste kiireim ring.

Enne Haasi perioodi oli Magnussen kihutanud ühe hooaja McLareni ja ühe Renault' võistkonnas. Seejuures debüüt McLarenis lõppes 2014. aasta Austraalia etapil teise kohaga, mis ongi jäänud tema karjääri seni edukaimaks tulemuseks.

2020. aasta järel jäi ta aga F1 sarjas töökohata ja veetis mulluse hooaja valdavalt ookeanitaguses IMSA sportautode sarjas, kus teenis ka ühe etapivõidu. Lisaks tegi ta ühe sõidu kaasa ka IndyCari sarjas ja osales Le Mans'i 24 tunni sõidul.

"Loomulikult olen ma väga üllatunud, aga sama palju ka põnevil, et sain kutse Haasi F1 võistkonnalt," kommenteeris Magnussen. "Olin sel aastal liikumas hoopis teises suunas, aga võimalus naasta vormel-1 sarja ja võistkonda, mida ma tean äärmiselt hästi, oli liialt ahvatlev."

Mitmeaastase lepingu sõlminud Magnusseni naasmisega oli rahul ka tiimijuht Guenther Steiner. "Otsides sõitjat, kes toob võistkonda väärtust, rääkimata rikkalikust vormel-1 kogemusest, oli Kevin meie jaoks kindel otsus," lausus ta.

"Kevin oli meie eelmistes edulugudes võtmekomponent - eriti siis, kui saime 2018. aastal oma vormel-1 sarja parimad kohad. Eelmisel aastal jätkas ta tõestamist, et on eliitklassi sõitja, lisades oma resümeesse võite ja pjedestaalikohti."

Pärast Mazepini teenetest loobumist seostati Haasi võistkonda mitmete pilootidega, sealhulgas ka meeskonna praeguse testisõitja Pietro Fittipaldiga. Samuti spekuleeriti Nico Hülkenbergi, Antonio Giovinazzi ja Oscar Piastri nimedega.

Vallandatud Mazepin on juba avaldanud, et kavatseb endise meeskonna vastu kohtusse minna. Lisaks temale loobus Haas ka suursponsor Uralkali teenetest. Tolle firma suuromanik on Mazepini isa Dmitir Mazepini. Nii isale kui ka pojale on Euroopa Liit kehtestanud sanktsioonid.