Läti hokiliit välistas agressorriikidega jää jagamist

Läti jäähokiliidu peasekretär Roberts Plavejs kinnitas, et Läti rahvuskoondised ei mängi mitte mingil juhul Venemaa või Valgevene rahvuskoondiste vastu.
Rahvusvaheline spordikohus (CAS) rahuldas venelaste kaebuse seoses rahvusvahelise jäähokiliidu (IIHF) suvise otsusega pikendada Venemaa koondiste võistluskeeldu rahvusvahelistel turniiridel ning Venemaa hokikoondistel on nüüdsest roheline tuli osaleda meeste, juunioride, naiste ning U-18 vanuseklassi noormeeste ja neidude MM-idel.
Läti seim võttis 2024. aastal vastu seaduse, mis keelab võistkonnaaladel Läti koondistel agressorriikide koondiste vastu mängimise. Plavejs rõhutas Läti rahvusringhäälingule, et hokiliit kavatseb seadust järgida. "Meil kui liidul ei ole väga võimalik MM-il mitte osaleda. See tooks kaasa väga palju riske, nii rahalisi, jäähokiga seotud kui ka muid. Spordiseaduses on siiski selgelt kirjas – võistkonnaaladel ei tohi mängida Venemaa ega Valgevene koondiste vastu. Meie kindlasti ei kavatse seadust rikkuda," ütles Plavejs.
Plavejs lisas, et Läti alaliidu eesmärk ei ole rahvusvahelise jäähokiliiduga (IIHF) selles küsimuses konflikti sattuda ning selgust, kuidas tekkinud olukorda lahendada, loodetakse saada järgmisel nädalal toimuval IIHF-i nõukogu kohtumisel.
Soome president Alexander Stubb ütles laupäeval, et agressorriikide naasmine rahvusvahelisele areenile on jäähokit armastavale Venemaa diktaatorile Vladimir Putinile suureks võiduks. Stubb ei soostunud võtma selget seisukohta, kuidas peaksid Soome hokimängijad edaspidi käituma. "Selles küsimuses langetavad otsuse jäähokiliit ja mängijad. Oleks ebaõiglane ja vale, kui president hakkaks neile nõu andma," märkis Stubb.
Soome jäähokiliit rõhutas reedeses avalduses, et järgib riigi olümpiakomitee suuniseid, mille kohaselt on Soome sportlastel ja võistkondadel õigus osaleda võistlustel, kus on kohal ka Venemaa ja Valgevene sportlased või koondised. "Samas ei ole mingit nõuet, et mängijad või treenerid peaksid sellistel võistlustel osalema. Me kindlasti mõistame ja toetame neid, kes osaleda ei soovi," ütles Soome hokiliidu president Heikki Hietanen ning lisas, et hetkel ei kaaluta järgmise aasta maikuus toimuvate maailmameistrivõistluste boikoteerimist.
Tšehhi hokiliidu president Alois Hadamczik nimetas CAS-i otsust "piinlikuks" ja ütles, et sellele saab vastu astuda ainult suurte hokiriikide koalitsioon. Ta tõi enda kodumaa kõrval välja Soome, Rootsi, Läti ja Austria. "Kui need riigid panevad seljad kokku, siis võib see midagi muuta. Ühtsuses peitub jõud. Kui aga hakkame üksi protesteerima, siis võivad hoopis meid tabada sanktsioonid."
Jaanuaris toimuvad Ostravas neidude U-18 maailmameistrivõistlused. Tšehhi alaliidu peasekretär Jan Cerny avaldas lootust, et riigi valitsus jääb senisele seisukohale ning ei väljasta Venemaa koondislastele viisasid. "Valitsuse määrus sätestab, et Tšehhi territoorimil ei tohi mängida ükski Venemaa võistkond. Seoses U-18 MM-i korraldamisega peame uuesti riigiasutuste poole pöörduma ja veenduma, et praegune kord ei muutu," sõnas Cerny.
Lisaks Euroopa riikidele ei ole venelaste naasmisest vaimustes ka kanadalased. Detsembri lõpus algavad Edmontonis juunioride maailmameistrivõistlused. "Kanada on alates 2022. aastast olnud järjekindlalt seisukohal, et Venemaa ei tohi osaleda rahvusvahelistel võistlustel seni, kuni jätkub Venemaa ebaseaduslik ja õigustamatu täiemahuline sissetung Ukrainasse. Piirangud Venemaa sportlastele Kanadas toimuvatel võistlusel, mida rahastab Kanada valitsus, jäävad kehtima. Valitsus uurib täiendavad võimalusi tagamaks, et Venemaa valitsus võetaks vastutusele," kommenteeris Kanada spordi eest vastutav riigisekretär Adam van Koeverden.
Toimetaja: Henrik Laever






