"Oleme kolm aastat koostööd teinud ja olen alati öelnud, et ta on üks meist. Nii et kui ta tahab ja tal lubatakse ja meil õnnestub kõiges kokku leppida, meeldiks mulle väga seda koostööd jätkata. Kindlasti on ta teretulnud," ütles Norra koondise peatreener Jan Schmid. "Kindlasti võib ta olla olümpiamedalist."

"Ta on sel hooajal kahel korral olnud teine ja ma ei näe mingit põhjust, miks ta ei võiks sama teha olümpial nelja aasta pärast. Aga isegi kui ta järgmisel olümpial võidab, arvan ikkagi, et enda lastelastele räägib ta sellest olümpiast," viitas Schmid sellele, et Ilves andis olümpia eel positiivse koroonaproovi ja pidi olema karantiinihotellis, kuid sealt pääsedes sai suure mäe võistlusel üheksanda koha.

Ka Norra koondise spordidirektor Ivar Stuan oli rahul, et Ilves on nende tiimis ja avaldas lootust, et koostöö jätkub. "See oli üldse minu idee ja ma arvan, et see on hea idee," rääkis Stuan. "Eesti on rahvuste karika arvestuses viies, Kristjan on MK-sarja üldarvestuses kuues – see on ju hea! See hooaeg on meie jaoks olnud veider, sest Jarl Magnus Riiber oli vaktsineerimise ja kõige sellega kaasnenu tõttu pikalt eemal, aga paremuselt teine hüppaja – Kristjan – oli ikka meie tiimis. Minu meelest on meil olnud hea koostöö ja see on kasulik nii meile kui Kristjanile. Usun, et on tähtis tulevikule mõelda ja hakkame nüüd vast Raunoga järgmise kokkuleppe osas arutama."

Eesti Suusaliidu kahevõistluse ja suusahüpete juhataja Rauno Loit vastas seepeale: "Tegelikult me ei ole tahtnud seda hooaja sees arutada, sest sportlaselt peab tulema indikatsioon, kas ta teeb seda edasi või ei. Kui Kristjan ütleb, et teeme edasi, siis me jõuame Ivariga kindlasti kokkuleppele."

Stuan osutas, et lähiaastail on tulemas mitmeid tiitlivõistlusi, kus 25-aastasel Ilvesel on võimalik häid tulemusi teha. "Kõige tähtsam on, et Kristjan oleks stabiilselt tipus ja et see stabiilsus püsiks aastaid. Ja kui ta on stabiilsel tasemel, on lihtsam olümpial ja MM-il medaleid võita. Meil on ees kolm suurepärast tiitlivõistlust: 2023. aastal on MM Planicas, 2025. aastal peetakse maailmameistrivõistlused sisuliselt Kristjani koduradadel Trondheimis ja olümpia on 2026. aastal Itaalias," loetles Stuan. "Peame tegema pikaajalisi plaane. Eile, kui Jarli võistlus ebaõnnestus, ütles ta samuti, et nelja aasta pärast on uus olümpia. Aga kui keegi peab meid võitma, siis olgu selleks Kristjan."

Stuan kiitis ka senist koostööd Ilvese ja Eestiga: "Me oleme tugev kahevõistluse maa, meil on umbes 20 sportlast, kes oleksid võimelised MK-sarjas võistlema. Aga see tähendab, et meil on ka teiste ees vastutus. Olen väga nautinud meie koostööd Eestiga. Räägime tihti Rauno ja Kristjaniga ja mitte ainult spordist, vaid ka elust üldisemalt. On huvitav teise riigi kohta õppida. Kahjuks ma keelt veel ei oska, selleks peaks meie koostöö pikemalt kestma!"

"Praegu on kõik alles lahtine, ta võib vabalt minna Rootsi või kuskile mujale, ma ei tea. Aga ma loodan, et saame jätkata ja pikaajaliselt," lisas Stuan. "Aga Kristjan peab otsustama, see on tema karjäär."

Küsimuselt, kas tal on vaja koostöö jätkamise osas pikalt mõelda, vastas Ilves: "Ei, ma arvan, et ei ole. Arvan, et olen sellesse tiimi väga hästi sulandunud ja tõesti tunnen, et olen seal nagu oma ja sealt välja jääda oleks ilmselt minu karjääri lõpp ka. Ma ei näe mingit põhjust, miks peaksin tegema mitu sammu tagasi ja hakkama jälle nikerdama omaette, see oleks täiesti mõttetus. Olen sellisele tasemele jõudnud, siit hakata samme tagasi tegema ja väiksemate mahtudega, oleks rumalus."

Ilves tõdes, et omaette Eestis jätkates poleks ta kunagi jõudnud nii kaugele kui nüüd tänu koostööle norralastega. "Kui reaalselt näed, mida on vaja selleks, et jõuda medalimängu. Olen selles süsteemis kolm aastat olnud, igapäevaselt seda näinud… siin pole isegi mõtet millestki rääkida, see on täiesti öö ja päev," nentis Ilves. "Me tagasime lihtsalt varem selle, et olla MK-sarjas, mitte teha tulemust. Kui tagantjärele vaadata. Selles hetkes muidugi arvasime, et teeme head tööd, aga sul on vaja meeletult suurt tiimi, alustades treeningkaaslastest. Sa arened lihtsalt juba sellepärast, et teised on nii palju paremad. Loomulikult see ei tule kohe, aga see tuleb ajaga."

"Mis sellest aastast ka muutus, et mul ei ole oma suuski, vaid me testime kogu selles suures pool'is. Kõigil on võrdsed suusad ja siis testitakse välja, mis kellele paremini sobib," lisas ta. "Oled saanud juba sinna tasemele, kus sul on head suusad juba nagunii. Juba see annab enne suusasõitu meeletu enesekindluse, et isegi kui sul ei ole üle platsi suusad, on sul kogu aeg 95 protsenti vähemalt. Mis on täiesti tipptase."

Ilves rääkis, et tänu koostööle norralastega on arenenud ka tema suusatehnika. "Arvan, et see hooaeg muidu sellist arengut ei oleks tulnud ka. Ma ei usu, et ma nüüd nii meeletult olen arenenud füüsiliselt. Loomulikult seal ka, aga ikkagi suusatamine on tehniline ala ja ma sain alles sellest aru, kui Norras olin," tunnistas ta. "Mõned mehed pillavad ennast igale poole ja võib-olla mootor lihtsalt kannab nii palju edasi, aga minul selliseid ressursse kehas ei ole, et seda jõudu nii palju raisata, pean olema tehniliselt parem. Norra tehnika on number üks maailmas, pole küsimust ka. Seda on juba lihtsalt ilus vaadata, kuidas nad sõidavad! Üritan sinna järjest pürgida, et saada veel paremaks. Näen ja tunnen, et mul on seal veel kõvasti varu, aga võrreldes kolm aastat vanu videoid praegusega, siis tuleb vahepeal endalgi naer peale, et misasja ma tegin seal. See on päris suur vahe."

"Jah, tema tehnika on tasapisi arenenud. See oli tark otsus, et ta Norrasse tuli, sest ta saab treenida koos Jörgen Graabaki, Espen Björnstadi ja teistega, kui oleme laagrites. Aga eriti see, et ta treenib pea igapäevaselt Trondheimis koos Jörgeni ja Espeniga, peamine töö tehakse ju kodus ära," rääkis Schmid. "Jörgen on üks kiiremaid suusatajaid ja kui suudad temaga treeningutel sammu pidada, muutud ka ise paremaks. Kristjan on füüsiliselt väga andekas, aga tema suusatehnika polnud väga tõhus ja selle kallal tuli tööd teha. Kindlasti on ta kõvasti arenenud, aga usun, et tema sõidutehnikat annab veel kõvasti parandada.

"Aga ma ei ütleks, et ma naeran selle üle, kuidas ta varem sõitis," lisas Schmid muheledes. "Kui tagasi mõtlen, on ta kindlasti paremaks läinud. Meie eesmärk on olnud panna ta niimoodi sõitma, et ta suudaks rahulikult sõita tempos, mis talle sobib ja niimoodi, et tal oleks jõuvarusid ka lõpuvõitluseks."

"Tehnikat tulebki õppida maast-madalast, see on ainuõige viis. Mina hakkasin seda alles hiljuti õppima. Saan seda mingi tasemeni viia, aga mingid kiiksud jäävad alati külge," nentis Ilves. "Kui tõesti alustad juba sellest ajast, kui lähed suuskadele, ei pea olema geenius, et aru saada, et see lõpptulemus on kindlasti parem. Ma ei oska hinnata meie murdmaasuusatamise lähenemisi, aga saan lihtsalt öelda, et sellele võib-olla peaks panema rohkem rõhku algusest peale. Loomulikult tuleks seda mängulisust tuleb hoida alguses päris palju, aga mida varem sa selle kätte saad, seda parem on ja see on, millele tuleks hästi palju tähelepanu pöörata. See tundub ajuvaba, et arutame selliste asjade üle, mis peaks tegelikult olema maast madalast, aga millegipärast ei ole seda olnud. Sellest on kahju veidi."