"Esimene leping oli mul aasta ja teine leping ka aasta ehk siis nüüd see saab läbi pärast seda hooaega. Minu arust maikuus Eesti uisuliit sõlmis lepingu. Aga oleme rääkinud ja põhimõtteliselt ma eeldan, et nad teevad kaheaastase lepingu. Aga ma tean, et nad kindlasti tahavad Milanoni, kuna ma tean, et meie peasponsor ehk siis Iko toetab meie tiimi kuni Milano olümpiamängudeni. Ehk siis ma eeldan, et see, et saan seal treenida, on tagatud veel nelja aasta jooksul."

"Esimene aasta oli võib-olla natukene liiga riskantne sinna minna, selles mõttes, et mul oli aastane leping ainult. Ja kui uisuliit sõlmis selle lepingu, siis ma esimesed kuud olin seal natuke närviline, et ei tea, äkki ei lähe see esimene aasta nii hästi, et mis ma siis järgmine aasta teen, siis on olümpia tulekul. Aga selles mõttes läks kõik hästi," arutles Liiv. "Sellepärast nad mind ka tiimi võtsid, et nad nägid, et minus on potentsiaali. Ja nüüd põhimõtteliselt iga aastaga oleme järjest arenenud ja see kogu protsess toimib väga-väga hästi. Süsteem, mis seal on, sobib mulle väga-väga hästi."

"Mul on suur austus tema suhtes, et ta seda tegi – tuli teise riiki, mille keelt ta ei oska, treenib Hollandi tiimiga. Aga ta tegi seda ja väga hästi!" kiitis Liivi treener Erwin ten Hove. "Ta elab omaette, ilma pereta. Esimesel aastal tegin treeningplaanidesse ruumi, et ta saaks kodus käia, aga ta ei tahtnud, ta tahtis keskenduda ja ütles, et ei taha reisida, sest see väsitab."

"Kiiruisutamiseks on vaja nii tehnilist, füüsilist kui ka vaimset tugevust. Marten jääb rahulikuks, ta teeb alati enda parimad sõidud, kui pinge on väga suur. Ta on füüsiliselt suurepärane ja tal on hea uisutunnetus. Mul on hea meel, et ta on meie tiimis ja on näha, et meie koostöö toimib väga hästi," lisas Ten Hove. "Ta võib pjedestaalil olla, temast võib saada üks paremaid kiiruisutajaid. Ta tõestas ennast juba juunioride klassis. Ta on äärmiselt andekas ja samas ka väga alahinnatud. Olin üllatunud, et ükski teine tiim teda üles ei korjanud, sest minu arvates võib ta pjedestaalile jõuda ja ta näitas seda siin."

Hollandlastega koos treenides on Liiv teinud korraliku arengu, tasuks näiteks maailmameistrivõistluste viies ja nüüd olümpiamängude seitsmes koht. "Mis mind õnnelikuks teeb, on see, et kui enne hollandlastega treenimist mul hooaeg oli üles-alla, oli selline kord hea võistlus, kord halb võistlus, aga nüüd on stabiilne. Sel aastal olen sõitnud kõige rohkem alla 1.08. Ainukesed kohad, kus olen sõitnud üle 1.09, oli esimene MK-etapp Poolas, mis ebaõnnestus ja teine MK-etapp Stavangeris. Kõik ülejäänud võistlused on olnud alla 1.09."

Jaanuari alguses vigastas Liiv jalgrattatreeningu käigus jalga, kui rattaklipp tuli pedaalist välja, seejärel tuli rattal kett maha ning uisutaja jalg riivas ratta hammasrattaid. Vigastuse tõttu pidi Liiv loobuma Euroopa meistrivõistlustest.

"Sel perioodil, kui mul oli see vigastus ehk ma ei saanud ise jääl olla, tegelesin hästi palju mentaalse poolega. Põhimõtteliselt päevas 7-10 minutit visualiseerisin enda peas kiiruisutamist," selgitas Liiv. "Tänu Noored Olümpiale hakkasin koostööd tegema vaimse treener Aave Hannusega. Olen temaga palju uisutamist arutlenud ja vaimset poolt tugevamaks saanud."

Liiv rääkis, et nad on ka visualiseerides aega võtnud. "Ma ei tea, mis see on, aga Aave on mul aega võtnud küll ja tegelikult on see päris realistlik aeg," selgitas ta. "Tegime niimoodi, et mina panin silmad kinni, kujutlesin, et olen võistlusareenil. Põhimõtteliselt kujutasin seda võistlust enda peas ette, kuna olen nii palju 1000 meetrit sõitnud, siis ma enam-vähem oskan kujutleda. Aave ütles "läks!" ja mina enda peas n-ö uisutasin. Ja kui lõpetasin, ütlesin "stopp!" ja Aave pani aja kinni."

"Füüsiliselt see läbi ei võta, küll aga, mis ma tundsin, on see, et pinge kasvab," jätkas Liiv. "Kus ma saan veel vaimselt areneda, ongi see, et kui ma treenin, siis ma teinekord ei suuda end närvi või pingesse ajada. Näen, et kui ma suudan seda teha, läheb võistlustel veel paremini. Aga selle kallal ka töötame."

"Ma ise eeldan, et see on pigem positiivne, enne võistlusi magasin väga hästi ja selline pinge ei ajanud kuidagi sassi, selles mõttes, et ma suutsin ikkagi keskenduda nendele asjadele, mida ma pean tegema ja ma eeldan, et selle pingega ma tulen väga hästi toime," lisas ta. "Ma arvan, et mingil määral on see kaasasündinud ja samuti Aave panus, mis ta minusse paneb. See on ka kindlasti seda kasvatanud."

Viimati oli Liiv kodumaal augusti alguses ja ka nüüd ei pääse ta nii pea Eestisse. Esmalt on plaanis veel sprindi MM ja seejärel teeb ta debüüdi MK-finaaletapil, siis võistleb veel Hollandis show-võistlusel. Eestisse tuleb ta 19.-20. märtsil peetavateks kodusteks meistrivõistlusteks ning alles seejärel saab Liiv natukeseks aja maha võtta.