25-aastane norralane võitis olümpiakulla maailmarekordilise 45,94-ga. Taas Eesti rekordit parandanud Rasmus Mägi sai 48,11-ga seitsmenda koha.

"Uskumatu! Eriti hea meel, et sellisest jooksust sain osa võtta," sõnas Mägi. "Enda jooks ka põhimõtteliselt õnnestus, 47-st ei jäänud enam palju puudu. Aga see, mis tulevärk seal toimus… ma isegi ei oska öelda, kas ala väga-väga head tundjad ja spetsialistid tegelikult ka suudavad seda hoomata, mida tähendab 45,9 sekundit 400 m tõkkejooksus. Läbi aegade kergejõustiku ja üleüldse spordi üks kõige erakordsemaid saavutusi."

"Sõnu on selle jooksu iseloomustamiseks vähe. See on läbi ajaloo üks kergejõustiku suuremaid, võimsamaid, fenomenaalsemaid sooritusi," ei olnud Mägi kiidusõnadega kitsi. "Alla 46 sekundi… vähe on asju, mis sõnatuks võtavad ja see on üks neist."

Kas olud olid nii head, et sedavõrd võimsaid aegu joosti? "Võime omistada väga palju asju siia. Aasta aega on olnud vahet, kõigi soov ja unistus justkui lükati edasi, oleme saanud kauem valmistuda jne. Aga ma arvan, et põhiline on see, et mehed on olnud väga kiired, Warholm oma meeskonnaga on teinud uskumatut tööd ja ülejäänud samamoodi," arutles Mägi. "See, millest me räägime, ei ole enam konkurents, mis edasi viib, see on midagi veelgi enamat. Sellised asjad tulevad kergejõustikule meeletult kasuks."

Mägi ise parandas Eesti rekordit 25 sajandikuga, joostes seejuures üheksandal rajal. "Mul ei olnud üldse halb meel selle üle, et üheksanda raja sain. Rios jooksin selle Eesti rekordi siserajalt, nüüd üheksandalt rajalt. Igal rajal peab oskama joosta," arvas Mägi. "Kuidagi veider on nuriseda, et midagi jääb kuskil kripeldama. Teised mehed lihtsalt olid kiiremad ja ma üritasin oma asja nii hästi kui võimalik ära teha. Ja tänasel päeval nendes oludes nende meeste vastu – ma arvan, et korralik sooritus. Võtsin endast nii palju välja kui andis."