Kuuendal rajal jooksnud Warholm viis hiilgava sooritusega maailmarekordi 45,94 peale, tema juuli esimesel päeval püstitatud eelmine tippmark oli 46,70. Ameeriklasele Rai Benjaminile hõbemedali toonud aeg 46,17 on eelmisest maailmarekordist omakorda enam kui poole sekundi võrra kiirem.

Rasmus Mägi parandas finaalis Eesti rekordit veerand sekundiga ja kirjutas uueks rahvusrekordiks 48,11, ent sellest ei piisanud teisipäeval enamat seitsmendast kohast: oma riigi tippmarki kordasid või uuendasid kuus sportlast.

"See on hullumeelne," rääkis Warholm pärast jooksu ajakirjanikele. "See on ilma igasuguse kahtluseta mu elu kõige tähtsam hetk. Teate klišeed, et saavutus pole veel kohale jõudnud? Arvan, et polegi, aga tunnen ekstaasi."

"Ütlesin endale jooksu eel, et pean mäletama kogu tööd, mis sellesse on läinud. Ma ei suuda kirjeldada, kui tähtis see mulle on. Seda teen ma hommikust õhtuni: olen sellest maniakaalselt unistanud, olen sellest und näinud, olen kogu oma aja veetnud sellele mõeldes. Tuhanded tunnid. Mu kollektsioon on olümpiakulla lisandumisega nüüd täiuslik," lisas Norra jooksutäht.

"Ma ei suuda aega uskuda. Tihti küsitakse mult täiusliku jooksu kohta. Olen öelnud, et seda pole olemas, aga see on lähim, mida olen suutnud: ma ei puutunud ühtegi tõket ja leidsin finišisirgel veel ühe lisakäigu. Vau! Olin juba võitnud MM- ja EM-kulla, püstitanud maailma- ja Euroopa rekordi, aga kõik räägivad ikka olümpiakullast. Teadsin, et sellest tuleb mu elu kõige raskem jooks, aga olin selleks valmis. Nüüd pean endale püstitama uued eesmärgid: ma ei ole veel lõpetanud!"