"Ma ei kujuta ette tegelikult, mis tunne neil neid jookse abituna teleka ees vaadata on. Seda ma ka läbi elada ei tahaks," tunnistas ta emotsionaalselt. "Igal juhul on see teekond olnud ka neile närvesööv, aga ma loodan, et ka piisavalt huvitav. Mina seda millegi teise vastu ei vahetaks!"

Mägi jõudis viis aastat tagasi Rio de Janeiro olümpial finaal, kus sai kuuenda koha. Rios jooksis ta Eesti rekordi 48,40, see tippmark püsis kuni 1. augustini, mil ta Tokyos poolfinaalis selle üle jooksis.

2017. aastal jäi parimaks ajaks 48,94, aasta hiljem 48,60 ja 2019. aastal 48,93. Mullu sügisel jooksis ta Roomas 48,72.

"Kogu olümpiajärgsel hooajal ehk 2017 meeldis mulle see tulemuste dünaamika, tundsin, et liigun tõusvas joones. Aga viimases MM-i eelses laagris viimase treeningu viimasel meetril tegin tagalihasele haiget ja samal ajal hakkasid läbimurret tegema mehed, kes siin olid eesotsas. Kindlasti mõjutas see kõiki järgnevaid aastaid," rääkis Mägi, kes viis Tokyos Eesti rekorid 48,11 peale. "Eks ma ei osanud ise ka õigel hetkel treeningute mõttes ümberhäälestatust teha. Oli asju, mida oleks saanud treeningutest välja visata ja tõesti keskenduda kvaliteedile."

"Mingisugune hirm või kartus oli minus sees, et kui ma veel rohkem ei pinguta, siis ma äkki ei ole tegelikult neid tulemusi väärt," jätkas 29-aastane Mägi. "See on tegelikult tohutu psühholoogiline protsess, mis selle alaga kaasas käib. Arvan, et need on ilmselt kõige raskemad momendid enda jaoks olnud. Ise olen vahepealsed aastad enda jaoks liiga raskeks teinud. Hea, et ma sellest välja tulin."

"Eelmise aasta hooaja lõpp oli see, mis tegelikult päris palju õpetas – minna sellise pooliku ettevalmistuse, pooliku tunde pealt võistlema, saada natuke teistmoodi kogemust jooksudest, teistmoodi naudingut. See õpetas igal juhul päris palju," lisas ta. "Ma ei saa üle ega ümber inimestest, kes on toeks olnud. Meil on õnnestunud enda kõrvale saada veel häid inimesi, kelle abi on olnud hindamatu."

Kuigi vahepealsetel aastatel hakati rääkima, et Mägi peaks treenerit vahetama, sest vanemate Anne ja Taivo käe all enam edasiminekut ei tule, ei hakanud ta sellist sammu tegema. "Nagu ma ütlesin, on see ka enda peas selline psühholoogiline protsess, enne tuleb iseendast sotti ja jagu saada, selliseid võib-olla olematuid barjääre muuta. Jah, oleme viimastel aastatel saanud kõrvalt päris head nõu, ise nuputanud ja teiste selliste soorituste vaatamine ka kindlasti õpetab," rääkis Mägi. "Aga teha 25-26-27-28-aastaselt mingisugune meeletu kannapööre, minna kuskile täiesti teise kohta teise koolkonna juurde treenima… selliste asjadega harjumine nõuab kolme aastat. Oleks ma mingisuguse muudatuse teinud, võib-olla oleksin ennast emotsionaalselt hästi tundnud, aga jookseks ikka 49,0 peale ja ei oleks sellega rahul."

"See rahulolematus viimastel aastatel muudkui kasvas ja kasvas. Uskusin, et sel metoodikal, mille me enda jaoks oleme välja töötanud, on arenguruumi ja potentsiaali. Kõige suurem väljakutse oli lihtsalt need korrektuurid teha," lisas ta.

Kokkuvõttes jäi Mägi võimsa finaaliga lõppenud olümpiaga rahule – suurfavoriit, norralane Karsten Warholm püstitas uue maailmarekordi, joostes koguni 45,94. "Olen õnnelik, tänulik. Palju emotsioone," nentis Mägi. "See, et olümpia toimus aasta hiljem, et see otsus vastu võeti, ära tehti, kõik mehed on rivis, need ajad, mis joosti. Olla osa sellest… seda peab seedima."

Ajalooline finaaljooks ja enda head jooksud andsid Mägile lisamotivatsiooni, et veel edasi pingutada. "Olgu see tase, mis ta on. Sellest sain juba peale Riot aru, et me ju teeme enda jaoks seda ja minu jaoks on see olnud huvitav teekond. Huvi on ikka," kinnitas ta, et sihib 2024. aasta Pariisi olümpiat. "Põhiline on püsida terve. Massöör, kellega olen viimastel aastatel töötanud, on teinud ära väga suure töö. Loodan, et suudame selles osas ilusti jätkata. Vanus ei ole nii suur, et ennast halvasti peaks tundma, Pariisis konditsiooni võiks olla küll veel."

"See tänavuse hooaja puhta 400 m mark on veel üks asi, mis lisab optimismi ka järgmiste aastate suunas. Olen sellest 400 tulemusest igal aastal rääkinud, aga sel aastal jooksin natuke parema aja välja. See on see joon, mida kindlasti hoidma peab, et tõkkes oleksid ka ajad stabiilselt heal ja paremal tasemel," lisas Mägi, kes püstitas tänavu Eesti meistrivõistlustel sileda 400 meetri distantsil Eesti rekordi 45,45.