EOK spordidirektor Martti Raju jõudis Tokyosse juba 11. juulil, niiet ühtekokku veetis ta Tokyos järjest umbes kuu aega.

Raju sõnul pole tal siiski kuu aja jooksul jaapani keel külge jäänud, küll aga on tema hinnangul kohalikel jaapanlastel hoopis inglise keel paremini külge jäänud. Raju ütles, et jaapani keelega polegi tegelikult seal suurt midagi teha. "Suur osa nendest inimestest, kes otseselt meie või siis kellegi teise koondisega tegelevad, ei olegi jaapanlased, vaid on inimesed, kes on kas olnud juba mitmetel olümpiamängudel või siia värvatud. Nende selline ühtedelt olümpiamängudelt teise liikumine on vaikselt muutunud elukutseks ja nad võtavad oma know-how ja teadmised ühelt mängult teise kaasa ning nendega suhtlemisel ei ole Jaapani keelega suurt midagi teha. See seltskond, kes on olümpiakülas või otseselt meiega seotud on valitud ka selliselt, et kes lisaks jaapani keelele nad veel midagi räägivad."

Tokyo olümpiamängudest rääkides ei saa me üle ega ümber koroonapandeemiast. Ka Tokyos pidid eestlased andma koroonaproove iga päev. "Testimisega on nii, et kui keegi saabub olümpiale või keegi tuleb laagri- või võistluspaigast olümpiakülla, siis kord on selline, et igal hommikul poole üheksaks peavad olema nende proovid kokkulepitud kohas ja siis sealt ma viin nad otse testimispunkti," selgitas Raju.

Õnneks Eesti delegatsioonil seoses koroonatestidega mingeid keerulisi momente rohkem ei olnud, kui ainult Epp Mäe treeneri Ahto Raska antud valepositiivne proov Sakus.

"See, et Sakus oli proov esimese laksuga positiivne, seda me arvasime ise ka, et ta on valepositiivne, sest ta on täiesti vaktsineeritud inimene. See lahendati seal hästi kiirelt, aga ka siin andis ta järjepidevalt proove ja polnud positiivset. Niipalju ma tean, et valepositiivseid nendest sülje kaudu võetavatest antikeha testidest on palju, aga ma olen aru saanud, et juhul kui mõni neist proovidest osutub positiivseks, siis esimese pauguga tehakse sellest samast proovist peenem test ja meieni jõuavad siis tõenäoliselt need lõplikud tulemused. See nimekiri ja tulemused mida ma näinud olen on kõik negatiivsed olnud," rääkis EOK spordidirektor.

Eesti võitis Tokyo olümpiamängudelt kaks medalit ja Raju pidas õnnestunuks nii Eesti sportlaste esitusi, kui ka Tokyo korraldustiimi tööd, kes rasketes tingimustes olümpiamänge korraldama pidid. Isiklikult pidas ta oluliseks eelkõige seda, et Eesti sportlased pääseksid viperusteta Tokyosse ja ka võistluspaikadesse minemisega sportlastel probleeme ei tekiks.

Raju hinnangul said jaapanlased mängude läbiviimisega väga hästi hakkama. "See on nüüd see osa, kus mängu tuleb riigi, rahva ja kultuuri eripära. Arvestades olusid ja tingimusi mis täna on, siis tõmmates joone kohalike elanike ja mängude vahel ja korraldades mänge olukorras, kus neil endal need nakatumisnäitajad ja arvud pidevalt kasvavad, siis ma ütleks, et nad on superhästi hakkama saanud."

"Ma ei usu, et see oleks üldse olnud võimalik väga paljudes teistes riikides. Tokyos ikkagi otsustati, et mängud viiakse läbi ja see oli auküsimus need läbi viia.
See, et mängud üldse toimusid ongi suurim kordaminek. Võistlused sai peetud, medalid said jagatud," sõnas mees.

Kuna Jaapanis nakatumisnäitajad pidevalt tõusevad, siis oli Raju sõnul elanikkond jagunenud laias laastus kahte leeri: ühed on veendunud, et kasvav nakatunute arv ongi olümpiamängude süü ja teised on väga rahul, et need mängud ära peeti.

Martti Raju arvates aitas suletud mullis elamine delegatsiooni kergemini hallata. "Mingeid kriise ja probleeme pole olnud ja tegelikult see, et me oleme suletud mullis ja nendes raamides, mis ette on kirjutatud, võtab võimaluse kõikideks treeningute ja võistluste väliseks tegevuseks. Otseselt on olnud seda delegatsiooni palju kergem hallata, sest nad on olnud käe-jala juures. Oleme saanud keskenduda sellele, et nende võistlused ja trennid oleks tehtud korralikult."

Tokyo olümpiamängudel debüüterinud alade osas pakub Raju, et need ei jää sugugi viimasteks aladeks, mis lähiajal olümpiaprogrammi kavasse. "Ma olen suhteliselt kindel, et need ei jää viimasteks uuteks aladeks, mis olümpiale kavasse võetakse. Sellele viitab ka see, et ROK tahab muuta olümpiahartat, kus ta annaks võimaluse otsuseid olümpiaprogrammi kuulumise osas teha olümpiakomitee juhatusele ehk täitevkomiteele. Tänases seisus on see veel suure saali otsus ehk üldkoosolekuotsus. Selline samm näitab, et nad on valmis palju kiiremini ja palju operatiivsemalt ajaga kaasas käima, et otsustada kas üks või teine ala juurde võtta."

Rääkides Eesti sportlaste medalivõitudest ja nende tähistamisest Tokyos, siis Raju sõnul Tokyos ilmselgelt karmide piirangute tõttu mingit suurt tähistamist polnud.
"Eesti puhul on see (medalivõitude tähistamine - toim.) olnud heas mõttes kohustuslik programm, mis kuulub olümpia juurde. Seal on ka inimesed, kes ei ela olümpiakülas, aga kes on pannud oma õla alla, et medali ja kullani on jõutud. Siis ta on kindlasti arusaadav, kui fännid ja pealtvaatajad on kohal, siis on ta jah, kohustuslik programm. Aga tänane olümpia näitab, et ega ta ei ole nüüd eesmärk number üks või kohustus number üks."