Küsimusele, millise hinde Sõõrumaa endale viiepallisüsteemis oma nelja-aastasele valitsemisperioodile annab, vastas ta: "Hea küsimus! Paneks sellise 4+. Midagi jäi kripeldama, aga tegelikult sai pingutatud ja sai ka päris palju tehtud."

Sõõrumaa sõnul on EOK eelarve ligi 14 miljonit. "Sellest valdav osa on riigi toetus. Sponsorraha on kuskil 750 000. Kui te rihite selle peale, et ponnistus ja lubadus oli, et saaks 1,3 miljonit, et iga eestimaalane võiks ühe euro sinna panustada, siis kahjuks see ongi üks teema, mis ei luba panna hindeks viite," jätkas Sõõrumaa. "See on minu jaoks üks suuremaid miinuseid ja loomulikult on ka Eesti spordimaja tegemata, aga kui vaatame neid, mida on tehtud ja kui palju on spordi rahastus suurenenud, praktiliselt kaks korda, siis selle jätavad need irvhambad tavaliselt tähelepanemata. Kui see rahaküsimus teid nii väga huvitab, siis isiklikult olen pannud vähemalt miljon eurot Eesti sporti viimase nelja aasta jooksul, minu ettevõte olles EOK peasponsor."

Sõõrumaa üheks suureks sooviks on, et järgmise kümne aasta jooksul oleks Eesti spordis täiendavalt aastas juures 100 miljonit uut, avaliku sektori raha. "Ma arvan, et terve inimene peaks olema riigi prioriteet ja see on ka minu järgmise nelja aasta üks suurim väljakutse," jätkas Sõõrumaa. "Liikumisharrastus on rahva teadlikuse tõstmine ja taristu võimaldamine. Kui vaadata ühiskonna protsesse - kasvõi see 2,35 miljardit laenu riigile ja sellest ka suur osa läheb ka riigipoolsete tellimuste jaoks kasvõi ehitussektoris, siis me oleme juba esitanud oma kava ja see on kaugelt üle 200 miljonit ehk 10% sellest, mida riik laenata kavatseb ehk arendada spordi infrastruktuuri ja üks objekt on näiteks Pirita velotrekk ning seal on mitmed suuremad objektid, mis tuleks kiiremas korras valmis teha kui võib-olla ühiskond suudaks teha."

"Treenerite Ühendus on hetkel ma arvan elujõulisem kui kunagi varem. Mati Iganõmm juhib neid praegu ja eks me koos peame tegema kõik selle teoks, et hakkaks esindama väga paljusid neist ja oleks kosta ka sellistes situatsioonides, mida koos läbi elasime ka kriisisituatsioonides," rääkis Sõõrumaa, kes peab kõige suuremaks väljakutseks spordi edendamist koolides. "Kõikidest Eesti 5 - 19- aastastest noortest tegeleb spordiga spordiklubis või spordikoolis 52,15 %. Esimesed sammud oleme teinud sellel teel, et iga õpilane liiguks päevas vähemalt 60 minutit ja täna on ta koalitsioonilepingus juba isegi kirjas. Ma väga loodan, et nelja aastaga pannakse sellele ikkagi sellised sammud, et kus saame aastal 2035 öelda, et see on meie elu nii loomulik osa."

Sõõrumaa lisas, et ei ole unenäos valimiste tulemusi näinud. "Ei ole viimasel ajal oma unenägu vaadanud, aga ma arvan, et see tendents on sama - umbes 75% hääli toetab mind," ütles Sõõrumaa.