Spordivõistluste korraldamine on teadmata ajaks edasi lükatud ning ilmselt on see viimane asi, mille peale pandeemiaga võitlevate riikide valitsused praegu mõtlevad. Pole ka ime, arvestades, et nii Itaalias, Hispaanias kui ka koduses Eestis on just spordivõistlus olnud üheks suureks viiruse levimise allikaks. Samal ajal pakub sport aga elatist ja sissetulekut üle maailma miljonitele inimestele, mitte üksnes rikastele staarsportlastele, ning erinevad spordialad peavad samuti tõsist võitlust ellujäämise nimel ning loevad seetõttu päevi, kui kaua sport veel seisab.

Viimastel nädalatel on hädaolukorrast teatanud nii vormel-1, rattaspordimaailm, tennis ja paljud muud tippalad, mis üle maailma miljoneid vaatajaid koguvad, kuid aina valjemalt räägitakse tõsisest kriisist ka jalgpallimaailmas, seda vaatamata FIFA ja UEFA päästeplaanidele.

Tänane Financial Times kirjutab, et pandeemia jätab mitmele Inglismaa suurklubile nii majanduslikult kui moraalselt nii suure jälje, et mõned neist ei pruugi sellest enam väljagi tulla. Inglise kõrgliiga ehk Premier League'i puhul on tegemist maailma kõige rikkama jalgpalliliigaga, kuid nüüd tuleb jõudsalt kärpima asuda ning see on miski, milles liiga juhid, klubide miljardäridest omanikud ja superstaaridest pallurid ei suuda kuidagi üksmeelt leida.

Burnley jalgpalliklubi juhatuse esimees Mike Garlick hoiatas, et kui jätkusuutlikku lahendust ei leita, võib lisaks tema klubile augustikuuks jalgpallikaardilt kaduda mõni teinegi ajalooga meeskond. "Olukord on täiesti pretsedenditu ning ei puuduta enam üksnes Burnleyt või mõnda teist üksikut klubi. Kaalul on kogu jalgpalli ökosüsteem Premier League'iga eesotsas, samuti kõik teised ettevõtted ja kogukonnad, mis sellest ökosüsteemist sõltuvad," vahendas Financial Times.

Juhul kui Inglismaal pooleli jäänud kõrgliigahooaega lõpuni ei mängita, jääb neil saamata 762 miljoni naelsterlingu (870 miljonit euro) ulatuses teleülekannete tasusid, kui sellele lisada ka saamata jäänud piletitulu, ulatub kahjum 1,1 miljardi naelani (1,25 miljardit eurot). Ühe juhtiva Inglismaa klubi finantsnõustaja sõnul tähendab see, et klubisid, kus raamatupidamist pole suudetud tasakaalus hoida, ootab ees häving. "Neid klubisid on, kes sellest eluga välja ei tule. Nende jaoks on see mängu lõpp, ning neid on ka kõrgliigas."

Inglismaal ei allu kõrgliiga mitte jalgpalliliidu, vaid eraldi üksuse, Premier League'i juhtimisele. Madalamaid profiliigasid juhitakse English Football League'i alt, lisaks seisab jalgpallurite õiguste eest Professional Footballers' Association (PFA). Need erinevad osapooled ei suuda omavahel kuidagi kokkuleppeid saavutada, Financial Timesi sõnul ei aita olukorrale kuidagi kaasa see, et organisatsioonide vahel valitseb teineteise suhtes tugev umbusk. Näiteks on Premier League kutsunud mängijaid üles aktsepteerima kuni 30-protsendilist palgakärbet, PFA omakorda on selle ettepaneku tagasi lükanud, viidates, et nii jääb haigekassal NHS-il saamata 200 miljoni suuruses maksuraha. Nii ongi suurem osa klubisid oma mängijatega ise läbi rääkima asunud.

Osad suuremad ja rikkamad klubid on viimasel nädalal teeninud kibedat kriitikat otsuse eest saata oma töötajad riigi kulul sundpuhkusele. Kui Liverpool otsustas sellest otsusest paar päeva tagasi taganeda, siis Newcastle United ja Tottenham Hotspur, kelle eesotsas seisavad miljardäridest omanikud, plaanivad sellega lõpuni minna.

Ka Hispaania liigat ootab ees majanduslik kollaps, kui hooajaga lõpuni minna ei suudeta, kirjutab Financial Times – sellisel juhul ähvardab neid 1 miljardi euro suurune puudujääk. Ka seal pole läbirääkimised klubide vahel ühtse kokkuhoiuskeemi saavutamiseks vilja kandnud. Osadel klubidel on kärped paremini õnnestunud kui teistel.

Jalgpall on aga üksnes kriisi jäämäe veepealne osa, mida Euroopas kõige paremini märgata osatakse. Financial Timesi sõnul raputab kriis põhjalikult kogu maailma spordi alustalasid. "See on suurim katastroof, mis viimase 75 aasta jooksul maailma sporti on tabanud, suurim kriis, millega meie äri on eales silmitsi seisnud," tsiteeris ajaleht spordi telejaama ja interneti voogedastusega tegeleva DAZN grupi peadirektorit Simon Denyerit.

Kõik telejaamad on asunud üle vaatama ka juba kehtivaid lepinguid, rääkimata tulevastest; tellimuspõhised ärimudelid on kokku varisemas; sponsorite toetused kokku kuivanud. Ärinõustamisettevõtte KPMG prognoosib, et viie suurima Euroopa jalgpalliliiga tänavune kogukahjum ulatub nelja miljardi euroni, kui mänge lõpule viia ei õnnestu. Just seepärast on Saksamaa Bundesliga võtnud ette hullumeelsena näiva plaani mängudega maikuust suletud uste taga taasalustada – piletitulust tuleb suu küll puhtaks pühkida (ja suurtel Saksamaa staadionidel on see märkimisväärne), aga vähemalt õnnestub ülekandetasudega end vee peal hoida.

Teisalt, võistlused või sarjad, mis on juba ära jäetud või edasi lükatud, loodavad, et kindlustussummad aitavad neil ärevad ajad üle elada. Näiteks Wimbledoni tenniseturniir, mis tänavu ära jääb, ja Tokyo OM on mõlemad pandeemia vastu kindlustatud, seda ei saa öelda aga enamike jalgpalli-, ragbi- ja kriketivõistluste kohta.

Samad probleemid – võib-olla hullemadki – varitsevad ka Ameerika mandril. Kui suuremad ja jõukamad liigad nagu NBA ja NHL suudavad mänguseisaku ilmselt mõningate kadudega üle elada, siis väiksematele liigadele võib koroonaviiruse pandeemia samamoodi saatuslikuks osutuda, sest sealne sport sõltub veelgi rohkem teleülekannete tasudest kui Euroopas. Riigis, kus kolledžisport – Ameerika jalgpalli ja korvpalli näol – on populaarseimate vaatajanumbritegagi kui suured tippliigad, sõltub väga palju just teleõiguste rahast, kuna sarnaseid sponsoreid nagu NBA klubidel, pole neil loota.