Ilves jõudis kümnest MK-stardist üheksal korral punktikohale, esikümnesse ta sel hooajal siiski ei mahtunud. Kas hooaega saab lugeda õnnestunuks või ebaõnnestunuks? "Ma arvan, et ei üht ega teist," sõnas Ilves. "Tulemused ei paku mulle endale kindlasti rõõmu, aga rõõmu valmistab kindlasti see, et eelmise aasta august sai välja ronitud. On hoopis teine motivatsioon ja tahe edasi teha, arvan, et sain nö ree peale tagasi. Norralastega oli palju muudatusi, millega sain enam-vähem hakkama. Tean, mis mind järgmistel aastatel ees ootab, sihid on paigas ja tulevik loodetavasti helge."

Kui palju mõjutas hooaja alguses hüppemäel saadud kaelatrauma Ilvese hooaega? "Eks ta kindlasti mõjutas, kuu aega ei saanud ühel tähtsaimal perioodil hüpata. Oma hüppevormi hakkasingi jõudma alles viimastel etappidel."

Neljal MK-etapil hüppas Ilves eelvõistlusel esikümnesse. Miks ei õnnestunud seda korrata päev hiljem? "Paraku see suusahüppamine on nii, et palju loevad ka ilmaolud. Lahtis oli teisel päeval väga kõva tuul, ka Jarl Magnus Riiber vääratas seetõttu. Näen, et potentsiaali on sinna ette hüpata kogu aeg, aga see nõuab stabiilsust oma tehnikas," tõdes Ilves. "Norra treenerid ütlesid ka, et see võtab ikkagi poolteist aastat aega, et see hüpe saada sellisele tasemele, et teed nö igast asendist selle hea tulemuse ära."

"Norralaste suust on väga tore kuulda, et nende arvates olen potentsiaalilt maailma esikuue hüppaja ja suusarajal võimeline sõitma aegu 20-30 vahele. Heal päeval see esikümme võikski olla minu igapäevane tase. See ei ole midagi ulmelist, aga nii palju tööd on veel teha. See siht on nüüd vähemalt silme ees, kuhu peaks pürgima," tõdes Ilves.