"2015. aastal alguse saanud spordireform on toonud EOK kvalitatiivselt uude staadiumisse, mis esitab uued väljakutsed nii EOK presidendile, kui täitevkomiteele, kui ka Eesti spordile laiemalt," kirjutas Kriisk kaaskirjas.

Tema sõnul ei saa uus president enam öelda: "Ma pole EOK-s tegevtööl, teen nii palju kui saan!" Kriisk lisab, et tegevuskavas väljatoodud tööde ja tegevuste maht eeldab EOK presidendi jaoks täisajaga ja rohkematki panustamist.

"Sport on taasriigistatud," lisas ta. "On väljakäidud riigi poolt nn "medaliplaan", mis hõlmab nii olümpiaalasid, kui mitteolümpiaalasid; nii täiskasvanuid, kui noori. Ja alati, kui mingisse süsteemi tekib / lisandub / panustatakse raha, muutub määravaks selles süsteemis toimiv inimene."

Lisaks Kriiskile on avaldanud soovi kandideerida EOK presidendiks ka praegune president Urmas Sõõrumaa ja asepresident Tõnu Tõniste.

Alljärgnevalt Jaanus Kriiski tegevuskava:

Pühendumine - inimesele

1. Eesti spordi kõige tähtsaim eesmärk on Eesti rahva spordiharjumuste ja sportimise kvaliteedi parandamine, et iga Eesti inimene tegeleks kehaliselt aktiivse tegevusega, et ka tegelikult oleks – terves kehas terve vaim. Ühelt poolt tähendab see andekate noorte suuremat esilekerkimist, teiselt poolt, mis võib-olla isegi tähtsam, inimese keha, kui tema põhilise tööandja võimalikult pikaajaline töökorras olek ning probleemideta funktsioneerimine.

2 . Põhialus: Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030. (https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002)

3. Peateema 2020-2024. a. : Eesti traditsiooniliste alade elushoidjate toetamine ja tunnustamine nn esimeste treenerite märkamise läbi. Treeneripõhiste piirkondlike noorte spordiakadeemiate loomine.

Tegevused:

EOK ja kõiki arvestav aus mäng.

Kõiki arvestavate ning selgete rahajagamise aluste väljatöötamine; spordi ja olümpia põhiväärtuste ning ausa mängu põhimõtete täielik ja igapäevane järgimine.

Olen proovinud kõiki alaliite arvestavat rahastamismudelit teha ühe korra EOK struktuuris - aastal 2012 seoses EOK järelkasvutiimi "Märka järgnevat põlvkonda" loomisega. Tiimi oli kaasatud nii suve- kui ka taliolümpialad, suured võistkonnaalad, kui mitteolümpialad ja selgete põhimõtete ning kogu Eesti spordi kaasamise tõttu leidnud toetust ka kaasrahastusena läbi Eesti Kultuurkapitali. Kui seda sai teha järelkasvutiimi eelarvega mis oli 50 000 eurot, siis kindlasti saab seda teha EOK eelarvega mis on 14,3 miljoni eurot.

Aus mäng = reeglitest kinnipidamine, seda kahtepidi mõista ei saa.

EOK ja tippsportlane.

Tänapäevase tippspordi rahastamise süsteemi edasiarendamine koos riigi ja erakapitaliga.

Meie olümpiaalade A ja B ning C kategooriate toetused on heal tasemel või isegi paremad suurte spordimaade omadega võrreldes. Juurde on vaja erinevaid kõigile kättesaadavaid teenuseid, peamiselt siis meditsiinivaldkond. Siin on asi selge ja lihtne. Vastavalt tasemele toetused ja teenused.

Mõelda võiks selle taseme sportlaste perekondade, täpsemalt laste toetussüsteemi väljatöötamisele. Näiteks üks laps aastas 1500 eurot. See oleks tugevaks signaaliks, et perekond, lapsed ja tippsport on meie riigis hinnatud ja teretulnud. Kui vaadata natuke ajalugu, siis meie absoluutsed tipud on pikalt spordis ning ka neljakümne aastane sportlane maailma tipus pole enam haruldus, selle aja jooksul luuakse perekonnad ja tulevad lapsed. Väärtustame perekonda ja perekond väärtustab ja hinda oma liiget, kes väga tihti on kodust ära. Eriti siis, kui teine lapsevanem on lastega kodus ning tööl ei käi.

Luua olümpiaalade eeskujul ka mitteolümpiaalade tippspordi nõukogu, kust saaksid toetust näiteks 15-20 meie parimat selle aladerühma sportlast. See on ju natuke kurb, kui me näiteks arvame nelja parima Eesti aasta naissportlase nominendi hulka discgolfari Kristin Tattari, aga samas teda süsteemselt selle juures ei toeta.

Pikajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks spordiakadeemiate loomine piirkondlike spordiliitude juurde. 20 spordiakadeemiat s.o. 400 last, nende treenerid (esimesed treenerid) ning mis peamine nende sportlaste vanemate kaasamine Eesti tippspordi järelkasvusüsteemi. Lisaks aktiivsed spordikomisjonid piirkondades.

2021. aasta EOK eelarves peab olema esimene rida – piirkondlikud spordiakadeemiad 400 000 eurot. (Ehk 2,8% EOK eelarvest)

Miks "juuretasand" on nr 1? Võtame või aasta 2019 ja olümpiaalad. Saime viis medalit. Kui perekond Sildarude medal on suuresti nende pere siseasi, siis ülejäänud neli medalit said oma alguse piirkondadest: Hiiumaa, Lääne-Virumaa, Põlva ja Tõrva. Ei kasta "juuri", ei saa vilju.

EOK ja treener

Treenerite kutsekvalifikatsioonisüsteemi vastavusse viimine igapäevaeluga.
Kõrghariduse väärtustamine treeneri juures.

Hetkel on treenerikutse süsteem üks väheseid eluvaldkondi, kus kõrgharidus ei ole hinnatud ja soositud.

Ametlikel andmetel täna töötavatest treeneritest ei oma kutset 47,4 % e põhimõtteliselt pool. Süsteem, mis käivitus hästi, on seisma jäänud.

Edasiminekuks siis:

* Alaliitude ja ülikoolide koostöös tagada bakalaureuse diplomiga koos 5. treeneri kutsetasand.

Miks kohe nii kõrge, võib tekkida küsimus? Kas me soovime, et noor inimene valib selle keerulise tee või mitte? Alates 5. kategooriast saab riigi poolt tuge tööjõukulude katteks. Rääkimata läbitud kordades suuremast koolitustundide mahust ülikooli aastate jooksul, võrrelduna kutseõppes nõutavaga.

* Mõelda võimalusele teha kutseeksameid (3-4-5 tasand) nn kaugõppe teel või piirkondlike komisjonide kontrolli all.

Näide üks: Noor inimene lõpetab ülikooli või lõpetab sporditegemise, läheb tööle õpetaja / treenerina kuskile natuke kaugemale keskustest. Ta on abielus ja tal on kaks last. Hommikul kella 8-15.00 töötab õpetajana ja siis kuni kella 18.00 treenerina. Millal on tal aega need sajad tunnid täis kuulata?

Näide kaks: Treener on oma ala absoluutne tipp, kogu aeg välislaagrites ja võistlustel. Ala spetsiifika ei võimalda üldse Eestis viibida. Millal tema peab seda tegema?

Õppematerjalid peavad olema saadaval internetis nii raamatu ja/või loengu kujul. Ja kui lisada, et – Eesti on maa, kus leiutati Skype – siis võimalusi vastu tulla on mitmeid.

* Kui treener on 60 aastat vana ja tal on vähemalt 20 aastat summeeritud treeneristaaži, siis kinnitatakse talle tema soovil püsivalt olemasolev kategooria.

* Kui treeneril on vähemalt 6. kutsetasand, siis tema uuendamise periood ei ole mitte 4 aastat vaid 8 aastat.

* Alates 6. kutsetasemest hakatakse arvestama treeneritel ainult võistluskogemust, tulemusi ja välislaagerid. Võib juures olla staažinõue (12-15 aastat).

* Kutsetasandite 6 ja 7 omistamisel peab vastava kategoori treeneril olema esitada 15-20-leheküljeline kirjalik töö enda treeneritööst, kogemusest, mõtetest. 8. kutsetaseme treenerile eraldatakse vahendid 80-100 leheküljelise raamatu väljaandmiseks.

NB! See punkt on ülioluline, et Eestis olev oskusteave talletuks ja edasi areneks ning need teadmised oleksid EOK kodulehel kõigile kättesaadavad.

EOK ja lapsevanem

Tähtsaim vabatahtlik spordis.

Kasvatada teadlikkust lapsevanemate seas spordist, kui inimese terve ja pikaajalise elu tähtsast osast. Et lapsevanemal oleksid olemas õiged tööriistad enda lapse kehalise arengu suunamiseks ning targaks toetamiseks tema sünnist alates kuni päris tippu välja.

EOK ja klubi

Klubi kui sportlase sportlik kodu.

Esimese asjana peame lihtsustama klubide aruandlust ja bürokraatlikke ning ajaliselt kulukate tegevuste ringi.

Väljatöötama või kasutusele võtma ühtse aruandluse kõikide instantside jaoks. Klubid on toonud välja hea kogemuse näiteks Sportlyseri programmiga. Suured klubid suudavad palgata eraldi inimese "paberitega" tegelema, aga väiksemad peavad selleks liiga palju aega kulutama ja tihti, kui tekivad küsimused, siis abi on kaugel ja keeruline ning tulemuseks on tublide spordiinimeste entusiasmi kadu Eesti spordis.

EOK ja alaliit

Kompetentsikeskus. EOK peamine partner antud ala juures Eestis.

Iga alaliiduga eraldi alade spetsiifikast lähtuvalt jätkusuutlikkust tagavate prioriteeti määramine koos finantsvajaduse väljaarvutamisega.

Ülioluline ja seoses monopoolse seisuga riigis ka ainuvõimalik arengumootor oma alal. Ausa mängu ning ausa sportlikkest põhimõtetest lähtuvate erinevate lähenemiste keskus.

EOK ja piirkondlikud spordiliidud

Piirkondlike spordliitude suurem kaasamine Eesti spordi arengusse.

Piirkondlike Spordiliitude rolli suurendamine, eelkõige kui EOK esindajatena maakondades ja suuremates linnades. Spordiakadeemiate tegevuse koordineerijad ja partnerid EOK ning kohalike omavalitsuste vahel.

EOK ja üliõpilassport

Üliõpilasspordi kui spordipüramiidi üliolulise osa, aktiivne kaasamine Eesti spordi arengusse ning kõikide sealt tulenevate võimaluste ärakasutamine.

Hetke hea seis meie kõrgkoolide juhtkondades positiivse suhtumise tõttu sporti. Nende baaside, nende võistlussüsteemi, nende sportlaste stipendiumisüsteemi ärakasutamine Eesti spordi hüvanguks.

Positiivse tõukejõuna Eesti Akadeemilise Spordiliidu aktiivne tegutsemine.

Universiaadi võitjate taaslülitamine EOK toetussüsteemi.

EOK ja koolisport

Koolispordi jaoks ühtsete põhimõtete väljatöötamine.

Hetkel teadaolevalt tegelevad koolispordiga järgnevad organisatsioonid ja liikumised : Koolispordi liit, Haridus- ja teadusministeerium, Kehalise kasvatuse liit, Eesti Olümpiaakadeemia, "Sport kooli", "Liikuma kutsuv kool", Lapsevanemate liit, Moon Rotary klubi. Tõenäoliselt mõned veel. Seega oleks hea, kui nad kõik lepiksid arengutes ja tegevustes kokku, nii igaüks eraldi, kuid teatud mõttes koos viiksid selle ülitähtsa suuna ellu. Lapsed on ikka needsamad kõigi jaoks ja lapsed ning nende vanemad peavad tundma, et asi liigub õiges suunas ühtselt ja arusaadavalt.

Hea, kui EOK juurde moodustuks nende organisatsioonide ja liikumiste eestvedajatest reaalselt toimiv komisjon ja nendepoolt valituna üks e komisjoni juht oleks ka täitevkomitees, et koordineerida oma tegevused ja eesmärgid ülejäänud Eesti sporditasandite esindajatega.

EOK roll on siin peamiselt sõnumilevitajana.

EOK ja ametkonnad ning (nende) spordiühendused

Läbi ühiste arutelude ning kahepoolselt kasulike tegevuste välja selgitada, millega sport suudab lahendada ühe või teise eluvaldkonna probleeme, nii et võidaks eluvaldkond kui ka Eesti sport.

Olgu selleks kaitseliit, kaitsejõud, haigekassa, politsei, integratsiooniasutused või keegi veel. Suur kahepoolne tahe koos edasi minna.

EOK ja KOV

Kohtuda nelja aasta jooksul kõikide omavalitsustega, teemaks sport, taristu, hinnad ning kättesaadavus elanikonnale.

Mitmed omavalitsusjuhid ja omavalitsuste spordijuhid on rõhutanud, et hea oleks, kui EOK president, kui Eesti spordi eestkõneleja, võtaks kasvõi kord nelja aasta jooksul osa volikogu istungist ning rõhutatult läbi tervikprisma kaitseks ühte või teist olulist investeerimissoovi läbi omavalitsuste eelarve.

Osavõtt maakonnakesksetel aruteludel, kus stateegiliselt määratakse ära milline omavalitsus millise spordirajatise ja suunaga tegeleb. Aidata kaasa, läbi Eesti sporditaristute tervikliku arengukava, leida üksmeelt ühe maakonna omavalitsuste vahel ühiste rahastusprojektide taotlemisel.

EOK ja liikumisharrastus

Täpsemalt ja rõhutatumalt, läbi inimese teadlikkuse kasvu välja tuua, milleks on sport vajalik igapäevaselt.

Sport s.o. õige toitumise, magamise, puhkamise, kehalise koormuse ja taastumise kogusumma. Ning see on vajalik enamusele, eelkõige sest - inimese keha on tema ainuke ja põhiline tööandja. Ärme unusta, et pensioniiga tõuseb järjest kõrgemasse vanusesse ning ega ka pension vananevas ühiskonnas väga palju oma ostujõult kasvada enam ei saa. Liikumise rõõm ja emotsioon olgu boonuseks, tervis esikohal.

EOK-l on siin eestkõneleja roll!

EOK eelarve ja riiklik "medaliplaan"

Kõikide Eesti sporditasanditega reaalse rahaliste vajaduste väljaarvutamine pikajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks ning medaliplaani elluviimiseks.

Riik on jõuliselt, alates 2015. aastal alguse saanud spordireformist, tagasi tulnud Eesti spordi juhtimisse ja panustamisse. See on loonud meie spordile erakordse ja võib isegi öelda ainulaadse võimaluse astuda kvalitatiivselt uuele tasemele. Aga me peame seda tegema täpselt, targalt, ausalt ning läbipaistvalt. Teist võimalust võib niipea mitte tulla.

On välja käidud väide, et EOK eelarve on rohkem kui kahekordistunud või et treenerite toetused on riiklikult suurenenud kolmelt miljonilt seitsmele miljonile. Kas keegi võib öelda, et tema isiklik spordi eelarve, klubi või alaliidu eelarve on kahekordistunud peale seda? Ei ole ju. Lihtsalt riik valis välja partneri, kelle kaudu toimub rahajaotus kogu Eesti spordile, kandes üle ka Kultuuriministeeriumis olnud spordiraha, lisades mõned miljonid eurod tippspordile lisaks. Treenerite rahaga lihtsalt legaliseeriti rohkem treenereid e rohkematele tagati sotsiaalmaks ja tulumaks, täpsemalt siis tööjõukulude maksupool. Nende rahadega võib öelda, et päästeti Eesti sport. Tänud otsustajatele, otsused kindlasti ei tulnud kergelt.

Ja nüüd on riigi peamine spordi rahastamise partner EOK. Väga suur vastutus ja väga suur võimalus, eriti olukorras, kus terendab reaalselt suur rahalise spordieelarve tõusu lubadus. Ees ootab väga suur töö, prioriteet prioriteedi haaval, igas struktuuriüksuses, igas Eesti spordi jätkusuutlikkust tagavas organisatsioonis.

EOK täitevkomitee

Kõikide EOK täiskogu liikmete proportsionaalse esindatusega juhtorgan e. spetsialistide valitsus.

Koolisport, üliõpilassport, treenerid, piirkondlikud spordiliidud, olümpiaalad, võistkonnaalad, mitteolümpiaalad, spordiühendused - kõik nad oleksid esindatud. Nagu sai näitena kohtumisel Eestimaa maaspordiliidu "Jõud" sügisseminaril väljaöeldud, ise valite kaks inimest, keda usaldate ning nemad on ka täitevkomitee liikmed ning juhivad piirkondlikku spordikomisjoni.

EOK komisjon saab olla "elus" vaid juhul, kui sinna kuulujad tegelevad sellega igapäevaselt.

Ette on näha kõige põhjalikumaid eelarvearutelusid EOK ajaloos.
Lisaks hakkab EOK täitevkomitee kokku saama kõigis maakondades, nii et nelja aasta jooksul oleks vähemalt üks kord igas maakonnas toimuv "väike spordikongress".

Hommikul kohtumine spordklubidega, siis kohaliku omavalitsuse juhtidega ja lõpuks EOK täievkomitee korraline koosolek. Pikad ja huvitavad päevad ning siit ootused EOK täitevkomitee tulevastele liikmetele:

Huvi, ajavaru, kompetents, koostöövõime ning kirg selle suunaga tegelemiseks. Valdkonna usaldus tema suhtes. Üks päev kahe kuu jooksul peab pühenduma EOK täitevkomitee korralisele koosolekul.

NB! EOK täitevkomitee koosolekutele on alati teretulnud Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler.

EOK president

EOK presidendi tegevuse võtab kõige paremini kokku EOK põhikirja punkt nr üks presidendi ülesannetest – tegelemine strateegiaga.

See aga tähendab jätkusuutlikkust juuretasandist kuni päris tippu välja.
Presidendil peab olema suur huvi, suur kirg, suur soov tegeleda iga Eesti sporditasandiga 1460 päeva. Tema telefoninumber ja meiliaadress peavad olema EOK kodulehel suurelt väljas.

Tema roll on olla vajadusel ka riiklik spordilepitaja. Poolte ärakuulamine, koos sammu lähemale või vajadusel kaugemale astumine. Olema hea kuulaja, omades suurt delikaatsusvõimet asjade käsitlemisel.

NB! See kõik kokku ongi Tiim Estonia ja see kõik ongi EOK presidendi töö alates 16.04.2020. a.