Saksing saalihokikoondise sooritusest MM-valikturniiril: katastroof!
Eesti meeste saalihokikoondis pidi pühapäeval vastu võtma viimaste aastate ilmselt kõige valusama kaotuse. 2020. aasta maailmameistrivõistluste finaalturniirile pääsemise või mittepääsemise otsustas lõpuks üks kohtumine, mis peeti Poola vastu. Lisaajale läinud mängu võitis vastane 5:4.
Poolaga peetud kohtumist juhtis Eesti teisel kolmandikul 3:0, aga mängu edenedes surus vastane üha enam oma tahtmise peale. Võiduvärav sündis lisaaja neljandal minutil. See kõik tähendab, et esimest korda pärast 2006. aastat ei tee Eesti maailmameistri selgitaval turniiril oma esindusega kaasa. Valus löök meie saalihokile.
Kordame veel üle, kuidas Eesti koondis raskesse seisu sattus. MM-valikturniir peeti Taanis. Neljaliikmelises alagrupis kogus Eesti kaks võitu ja ühe viigi. Niiöelda võtmemängus tegid eestlased teise grupi soosiku, võõrustaja Taaniga 6:6 viigi, kusjuures Eestil õnnestus seis tasakaalustada loetud sekundid enne kohtumise lõppu.
Teada oli, et MM-finaalturniirile pääseb otse vaid alagrupi võitja. Teise koha saavutanud koondis pidi aga lootma play-off'i mängule. Grupi esikoht selguski Eesti ja Taani vahelises võrdluses, kus otsustavaks said löödud ja sisse lastud väravad. See näitaja soosis napilt taanlasi. Nii sõltus finaalturniirile pääs ühest mängust ja selle mängu võitis Poola.
Vikerraadio käis Jõgeval ning palus Eesti koondise esitust ja MM-finaalturniirilt kõrvalejäämist hinnata Marko Saksingul, kes osales koondise mängijana MM-finaalturniiridel 1996. kuni 2008. aastani. Rahvuskoondise särki kandis Saksing kokku 15 aastat. Juba aastaid tegutseb ta treenerina. Praegu on Saksing nii Eesti meistriliigas kui Läti esiliigas osaleva Jõgeva Spordiklubi Tähe/Olivia treener, samuti Jõgeva Spordiklubi Tähe juht.
"Minu isiklik arvamus on see, et see on katastroof. Mina treenerina oleksin panustanud ühele mängule, Taani mängule. Läinud seda kindlalt võitma ja võitnud selle. Õnnega ei ole siin midagi teha, õnn soosib tugevamaid," hindab Marko Saksing koondise valikturniiri. "Selge see, et Suurbritannia oli nõrk vastane. Teine mäng taanlastega, see oleks pidanud olema rahulik käik. Lähme ja teeme töö ära. Tänase seisuga on see seis ikka kehva."
"Taanist oleks võinud jagu saada küll. Meil oli meeskonnas mängijaid, kes mängivad kaasa paremal tasemel kui taanlased. Teine variant oli see, et kui Taani mäng oli selge, siis oleks pidanud viimase vastasega mõtlema, kuidas mängida. Võib-olla oleks pidanud seal andma enne otsustavat mängu Poolaga mõnele mängijale puhkust. Nägin Taani mängus ka, et füüsiliselt oleme nõrgemad, ilma pallita mäng oli kehva, sellised väikesed asjad," rääkis Saksing. "Seal oli näha ka, et taanlased viskasid palli värava ette ja siis suriti see pall sinna väravasse. Sa ei saa minna Taani mängu nii mängima, et sa hakkad alles seal koosseisu otsima. See plaan oleks pidanud olema paigas enne mängima minemist. Ma ei tea, millised plaanid olid koondise treeneritel."
Saksing nendib, et koondise praegust olukorda ta peensusteni ei tea. Samas ütleb mees selgelt, et koosseisu valimisel tegid peatreener Risto Lall ja tema abilised ilmselt möödalaskmisi. Näiteks tulnuks Saksingu sõnul igal juhul arvestada olukorraga, et Eesti meistrivõistlustel mängitakse sel hooajal valdavalt 3x15 minutit. Rahvusvahelisel tasemel on ühe kolmandiku pikkus aga mõistagi 20 minutit.
"Kui sa oled mänginud enne MM-il 4-6 mängu, mõni kaheksa, ja mängid 3x15 minutit, siis see tähendab, et kuna Poola mäng oli neljas mäng, siis seal luges juba, kellel oli füüsis parem ja kes tahtis rohkem. Väikesed asjad," jätkas Saksing. "Sellised mängud otsustatakse viimasel kümnel minutil ja seal loeb, kellel on parem füüsis. Saalihoki on läinud selliseks, et seal peab tegema korralikku tööd. Kui füüsis pole korras, siis paraku me oleme sellises seisus."
Eesti koondise probleem on pikka aega olnud see, et kolme võrdsel tasemel viisikut pole võimalik välja panna. Paremad viisikud koosnevad suuresti väliseestlastest, kuid kohaliku Eesti liiga tase ei võimalda sirguda piisavalt hea tasemega vahetusmängijatel. Marko Saksing nägi ka äsjasel MM-valikturniiril, kuidas see olukord platsil reaalsuseks sai.
"Kui Taani vastu mängiti kolme kaitsjaga, siis oli juba keeruline. Ehk see tähendab, et kui mängid kolme kaitsemängijaga, siis treener ei usalda ülejäänud mehi," kirjeldas Saksing, kelle meelest vajab Eestis koondis muutusi. "See on kõigile äratus. Viimane MM-turniir jättis mulle juba kehva mulje. Vaadates seda koosseisu, võimalust ja vastaseid, siis oleks võinud mängida parema koha peale. Meil jääb midagi puudu. Üks on füüsis. Võib-olla kaks viisikut oleks pidanud välismängijatega komplekteerima ja kolmanda viisiku nendega, kes jõuavad joosta ja võidelda iga palli pärast. Mitmed MM-id on näidanud, et meil polegi kolmandat viisikut olemas."
Toimetaja: Liisi Alamaa