Saksa dokumentaal tõi tõstmisliidu presidendi kohale süsimustad pilved ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tamas Ajan
Tamas Ajan Autor/allikas: AFP/Scanpix

Saksamaa telekanalis ARD oli eetris dopinguajakirjanik Hajo Seppelti dokumentaal tõstmise pahupoolest, kus süüdistati ala juhti Tamas Ajanit tõsistes korruptsioonikuritegudes.

Doping on olnud tõstmises suur probleem juba aastakümneid ja Seppelti dokumentaalis näidati selle mitmeid aspekte. Sealjuures põhiline tähelepanu langes Ajanile, kes sai 1976. aastal rahvusvahelise tõsteliidu peasekretäriks ja seejärel 2000. aastal presidendiks.

Küsimust tekitasid teatud rahasummade liikumised, mis andsid alust arvata, et need rändasid isiklikult Ajani taskusse. Loos võttis teiste seas sõna Euroopa tõstmisliidu juht Antonio Urso, kelle teatel läks osa rahvusvaheliselt olümpiakomiteelt saabunud rahadest Šveitsi pankade kontodele, kuhu oli ligipääs vaid Ajanil ja IWF-i aruannetes polnud neid märgitud.

Saksamaa tõstmisliidu presidendi Christian Baumgartneri väitel oli kadunud raha hulgaks konservatiivse analüüsi hinnangul vähemalt 5,5 miljonit USA dollarit. Kui aga arvestada juurde intressid, jäeti deklareerimata seitse või kaheksa miljonit USA dollarit tulusid.

Juhtunu jääb kümne aasta tagusesse aega, aga Baumgartner ei tea, kuhu see raha läks ja miks ei algatatud uurimist. "Hea küsimus... spordis ei algatata selliste asjade peale kriminaaluurimisi," vastas sakslane.

Urso kirjutas sellest ROK-ile, sai aga vastuse, et tegemist on tõstmisliidu siseasjaga. "See on vastuvõetamatu. Nagu öelduks, et ma ei taha võtta mingit vastutust, mida IF (Internation Federation - rahvusvaheline alaliit) teeb. See on okei. See on anarhia, mitte demokraatia," lausus itaallane ARD-le.

ARD loos tuuakse välja ka mitmed küsitavad praktikad seoses Ajani kodumaa Ungari antidopinguga, sealjuures saab sõna Moldova koondise arst, kes teatas otse: "puhas" dopinguproov rahvuslikul võistlusel läks maksma 60 ja rahvusvahelisel võistlusel 200 USA dollarit.

ARD uuris kümneaastasel perioodil aastani 2018 kokku 16 000 dopinguproovi tulemusi ja avastas, et 450 sportlasest, kes võitsid selles vahemikus olümpia- ja MM-medaleid, ei andnud pea pooled auraha võitmise aastal ühtki võistlusvälist dopinguproovi.

Üks olümpiamedalistist tõstja väitas aga, et näiteks Tais hakatakse dopinguga turgutama juba 13-aastaseid tõstmistüdrukuid ja mõistagi leidus neid, kelle sõnul on olukord selline, et keelatud aineteta pole võimalik medaleid võita.

Praeguseks on rahvusvahelise tõstmisliidu antidopinguprogamm läinud rahvusvahelise testimisagentuuri (ITA) kätte. Samuti on muutunud olümpiale kvalifitseerumise süsteem, mis nõuab senisest tunduvalt karmimat dopingukontrollida läbimist.

Toimetaja: Siim Boikov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: