Talts jr: Ajan on süsteemi blokeerinud ja sakslaste filmike suurt pilti ei muuda
Nädal aega tagasi läks eetrisse Saksa telekanali ARD dokumentaalfilm, mis maalis väga karmi pildi sellest, kuidas rahvusvaheline tõstmisliit on läbi imbunud dopingust ja korruptsioonist. Kõige keskmes on liidu kauaaegne ungarlasest president Tamas Ajan.
Muu hulgas paljastab ARD, kuidas aastatel 2008-2017 võitsid maailmameistrivõistlustel ja olümpiamängudel peaaegu pooled medalitest sportlased, keda medalivõidu aastatel võistlusväliselt ei testitud.
Lisaks on rahvusvahelise tõstmisliidul Šveitsi pankades kontod, kuhu Ajan on väidetavalt kantinud üle viie miljoni USA dollari rahvusvaheliselt olümpiakomiteelt saadud toetusraha.
Euroopa tõsteliidu asepresidendi Jaan Talts juuniori sõnul ei tulnud ARD paljastused talle üllatusena. "Et sellised asjad toimuvad, sellest oli enne räägitud ja see oli teada," lausus ta intervjuus Vikerraadiole.
"Võib-olla mõned nüansid. Kui seal Moldova treener ütles, palju dopinguproovi puhtakstegemine maksab, siis seal olid summad 50-200 eurot - need tundusid väga-väga väiksed. See paneb imestama, kui väikse summa eest saab proovi selliseks nagu sul vaja on."
"Aga suures pildis oli minul ikkagi enne teada. Jutud käisid," lausus Talts juunior. "Lihtsalt sakslased võtsid asja konkreetsemalt pihtide vahele, varjatud kaamera ja asjadega saadi konkreetsed inimesed ka pilti."
Talts: Ajan teeb ise reegleid ja ise neid ka rikub
Talts siiski kahtleb, et dokumentaalfilm asjaolusid oluliselt muudab. "Rahvusvahelise tõstespordiliidu president Ajan on ju IWF-is ametis aastast 1975. 25 aastat oli ta peasekretär, alates aastast 2000 on ta olnud president. See aasta saab presidendina 20 aastat."
"Neid dopingukeisse on olnud varasemalt ka väga palju. 2008. aastal jäi terve Bulgaaria koondis vahele ja ei saanud olümpiale. Bulgaaria tõsteliidu tegevus peatati. Valiti uued inimesed, hakati vaikselt tulema... mis juhtus? 2012 olümpiale said, 2016 Riosse jälle ei saanud. Jälle kogu koondis jäi vahele. Täiesti lootusetu."
"Ajan on siiani paigas, viibutab näppu ja ütleb, et tegeleme aktiivse dopinguvastase võitlusega edasi. Samas kuulda on, et ta ise teeb reegleid ja ise neid rikub," jätkas Talts.
"Rahad, mis dopingukeisside eest makstakse, on ametlikult 250 000 - 500 000 dollarit. Need rahad on meeletult suured ja nagu ma aru saan, siis teatud summad on makstud sularahas. Ukraina pidi vist millegipäras sulas maksta enne Rio olümpiat."
"Aserbaidžaanile öeldi, et 500 000 dollarit on vaja maksta trahvi, muidu Riosse ei saa. Trahv on justkui ametlikult maksmata, ometi sportlased võistlevad. Nii et vist see trahv justkui on makstud, kuskil majandusaasta aruandes see ei kajastu. Keegi täpselt ei tea, kus see raha on."
Tokyost võib oodata teistsugust olümpiat
"Filmis tuli välja, et kadunud rahasid on lausa viis ja pool miljonit dollarit või isegi natuke rohkem," ütles Euroopa tõstmisliidu asepresident. "Ma arvan küll, et Tamas Ajan on selle süsteemi nii ära betoneerinud, et väike sakslaste filmike, kus justkui on kõik faktid ette toodud, suurt pilti ei muuda. Sellest müürist vist läbi ei murra väike film."
Viimaste aastate dopingujuhtumite valguses hoiab Talts tänavu senistest erinevamat olümpiat. "Absoluutselt tuleb ta teistsugune. Võtame näiteks Venemaa, kust saab olümpiale üks tõstja. Armeeniast saab üks või kaks. Sellised riigid, kust on väga paljud vahele jäänud, saabki olümpiale üks või kaks sportlast."
"Neil on terve hunnik häid tõstjaid ja nad peavad vaatama, millisesse kaalu kelle panevad. Armeenial on kaks väga head üliraskekaalu tõstjat. Maailma absoluutsed tipud. Aga neil on maailma parim üks kaal madalamal. See mees on kindel kullamees ja ilmselt saadavad nad selle ning kaks üliraskekaalu tippu peavad ilmselt seda võistlust kodunt vaatama."
"Olümpia saab olema hoopis teistsugune. Võimalused seal medaleid ja häid kohti saada on esmakordselt ka teistel riikidel," ütles Talts ja lisas, et tema arvates on puhas sport pikemas perspektiivis ainuvõimalik tee.
"Küll see ühel hetkel kohale jõuab. Võib-olla tõesti peab aega võtma, teatud generatsioon treenereid ja doktoreid pildilt ära kaduma ja uus põlvkond peale tulema. Mina usun sada protsenti puhtasse sporti."
"Lihtsalt see on natukene rohkem aeganõudev, peab targemini treenima. Et puhtalt maailma tippu jõuda - sada protsenti kindel, et selline asi on võimalik. Doping ei ole ainuke asi, mis sulle hea koha ja tulemuse garanteerib. Mina usun puhtasse sporti. Mart [Seim] on seda tõestanud - maailma absoluutses tipus. Kümneid ja kümneid kordi kontrollitud. Absoluutselt!"
Toimetaja: Siim Boikov