Korvpallikoondise peatreener Toijala ERR-ile: Eestil on andekamaid noori kui Soomel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti meeste korvpallikoondise peatreenerina andis esimese pressikonverentsi soomlane Jukka Toijala, kes valiti ametisse kolmapäeval.

Eesti on väike riik, meil ei ole mängijaid päris Euroopa tippklubides. Milline väljakutse on see Eesti koondise peatreenerile?

Ma ei tunneta, et olukord oleks nii halb nagu ütlesid. Tean, et Eesti korvpallureid on praegu Euroopas: Hispaanias, Itaalias ja muljalgi. Tõsi, nad on veel noored ja karjääri alguses, aga neil on potentsiaali mitte vähem kui soomlastel. Kui NBA-s mängiv Lauri Markkanen kõrvale jätta, siis on minu arvates Eestil andekamaid noori korvpallureid kui Soomel.

Tulevik paistab selle taustal helge?

Kui mulle esitleti "Eesti korvpall 2030" visiooni ja kui olen jälginud Eesti noortekoondiste mänge, siis olen näinud suurt potentsiaali. Seetõttu olin kohe ka väga huvitatud sellest tööst, sest usun, et on võimalik näidata häid tulemusi.

Milline on teie visioon, et kuidas ehitada üles Eesti korvpalli?

Nagu ütlesid, et Eesti on väike korvpallimaa nagu ka Soome. Mis tähendab, et parimad ressursid ja tugevused on vaja saada kasutusse. Mõtlen seda, et parimad mängijad pühenduksid ja peaksid rahvusmeeskonna mänge tähtsaks. Selle saavutamiseks on olemas erinevaid meetmeid, et kui saabuvad Eestisse tagasi oma klubide juurest, siis nad tunneksid, et nendest hoolitakse ja 12 kuud aastas.

Mõistan, et see hõlmab ka ühist tööd suviti.

Püüame neile luua ka võimaluse, et nad saaksid kodus harjutada koos koondise treeneritega: viia ennast vormi ja arendada oskusi ja sedakaudu on ka sügisestel ja talvistel koondisekogunemistel meil lihtsam, kui kõik mängijad on tuttavad.

Millest on Eesti korvpallis puudus?

Kuna olen soomlane teiselt poolt Soome lahte, siis ei oska väga põhjalikku analüüsi teha. Aga mida olen kuulnud ja aru saanud, siis alati pole saadud kõiki parimaid jõude kasutada. Ja kui tegemist on väikse korvpallimaaga, siis on hädavajalik, et kõik hingavad ühes rütmis. Loodan, et oma isiksuse ja oma tegevusega suudan teha nii, et leiame ühise keele sellele toeks.

Meenuvad ajad, kui Soome hankis korvpalliteadmisi Eestist sellised 20-30 aastat tagasi. Nüüd on asjad teistpidi. Kas see on hea või kuidas seda hinnata?

On õige, et Soome on hankinud teadmisi nii Eestist, Leedust ja laiemalt Baltimaadest, et kuidas asju tehakse. Näen tõesti, et väiksed korvpalliriikides tuleks hoida silmad ja kõrvad avatud üle maailma. Kopeerida otse ei või midagi, aga tuleb leida oma viis neid asju teha. Ideid on hea hankida vahepeal ka mujalt, sest kui jääda omaenda pesasse, siis seal üldiselt hukkutakse.

Millised on peatreenerina eesmärgid Eesti koondisega?

Esimene siht on läbida esimene valikturniiri sõel niimoodi, et pääseksime 2021. aasta EM-finaalturniirile. See on selline sportlik eesmärk. Aga suurem siht on jõuda Eestis selleni, et pühendumine ja ühtses rütmis hingamine looksid võimaluse ka suuremateks sportlikeks eesmärkideks.

Vaata ka ETV spordisaate klippi:

 

Toimetaja: Liisi Alamaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: