Kirdi esimene treener Merila: Magnus on odaviske Kanter
Prillitoosi "Meistrite meistrid" saade oli sel nädalal pühendatud odavisketreenerile, 80-aastasele Toomas Merilale, kes sõidab ikka veel neli-viis korda nädalas oma Palivere maakodust Audentese saali noori õpetama. Ta kasvatab ja treenib ka neid, kes ei tahagi meistriks saada.
Naljaga pooleks ütleb Merila, et treeneriamet on tema hobi. Ometi jõudis just Merila juhendamisel maailmameistriks osaviskaja Andrus Värnik. Suurepärase huumoriga ja täpsust armastav treener oskab oma töös olla nii õpetaja, sõbra kui ka isa eest. Odamees peab härrasmees olema, ütleb ta. Treener Toomas Merilat kiidavad ühteviisi nii Risto Mätas, Tanel Laanmäe, Liina Laasma kui ka meie praegune odaviske au ja uhkus Magnus Kirt.
"Tema puhul on see, et ta kiidab siis, kui põhjust on. Mõni kiidab selleks, et head meelt valmistada, aga tema kiidab siis, kui oled selle välja teeinud ja see pakub rohkem rõõmu," rääkis Laasma, milline Merila on.
Merila seejuures huvitus algul hoopis arhitektuurist, kuid hinded ei võimaldanud seda õppima minna. "Pruut tahtis hambaarstiks minna õppima ja mina läksin siis kehakultuuri õppima," meenutas Merila oma treenerikarjääri algust.
Merila on väga suurt rolli mänginud ka Eesti parima odaviskaja Magnus Kirdi elus. "Tema käe all hakkasin ma ainult odaviskajana karjääri tegema. Esimese asjana tuleb meelde, et Tallinna tulles noore poisina oli kodune kasvatus olemas, aga selliseid esimesi elementaarseid viisakusreegleid, kuidas käituda spordihallis, võistlustel, naisterahvastega, vanemate härrasmeestega, õpetas Merila," rääkis Kirt. "Tal on olnud väga hea silm ja tunnetus tehnika poole pealt. Ma tulin Tanel Laanmäe eeljutu toel Tallinna, sest Toomas ei tahtnud mind algul väga vastu võtta, kuna sportlaseid oli piisavalt, aga kui tulin, siis talle meeldis, kuidas ma viskasin. Endine treener Risto Mätas arvas, et miks ta võtab meid kõverkäsi üldse vastu, aga ta pani mind suvel kohe hästi viskama. Tema stiil oli selline, et kui kevadel läksime esimest korda välja, siis jäime väga palju muru peale viskama. Neid viskeid oli sadu, kus pidi lihtsalt oda viskama enda ette viie meetri kaugusele muru sisse."
"Magnus on odaviske Kanter, kui võib nii öelda. Metsik, rahulik töö tegemine, pisiasjade tegemine. Ta oli kogu aeg kauem trennis kui teised. Mitte alguses, siis ta oli teistsugune mees," iseloomustas Merila Kirti ning meenutas, et alguses ei olnud ta ka psühhiliselt nii tugev kui praegu. "Kõik esimesed suurvõistlused ta kõrbes. Minuga ta rääkis ja kurtis oma kurba saatust. Aga iga aastaga ta parandas suurvõistluse tulemust. Ja nüüd on ta peremees platsil."
Kirt lisas: "Mul tuleb enne võistlust väga suur närvi sisse. Mina saan aru, et keha on valmis võistlema, seepärast hirmu ei tunne. Tunne on ebameeldiv enne võistlust, eriti kui tuleb pikalt oodata.Aga kui tunne on sees, siis ma saan aru, et see on vajalik, seda tuleb osata kontrollida. Mäletan, et Toomas oli alati positiivselt meelestatud, isegi kui mul olid vigastused ja tagasilöögid. Ta alati julgustas ja toetas läbi enda prisma, millest iga sportlane aru ei saa. Seal on palju kriitikat ja mulle endale kriitika väga meeldib."
Kirt tunnistas, et Merila on jätnud tema karjääri väga sügava jälje ja neid tõekspidamisi, mis ta õpetas, kasutab ta tänapäevani.
Toimetaja: Liisi Alamaa