Kiviõli motofestival lõpetab, ent rahvusvaheline motokross võib leida Eestis uue kodu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Karli Saul

Kiviõli motokeskuses pühapäeval kulmineerunud Kiviõli motofestival on Ida-Virumaa spordisuve ilmselt kõige oodatum spordisündmus olnud viimasel 12 aastal, ent tänavune festival jääb korraldajate sõnul viimaseks. Rahvusvaheline tipptasemel motokross võib aga Eestis leida peagi uue võõrustaja, sest laual on mitmeid alternatiive.

Esimest korda võistlesid külgkorvide motokrossi maailma paremad Kiviõli tuhamäel kulgeval krossirajal 2007. aastal. Alates 2008. aastast kuulus võistlus MM-sarja arvestusse. Lisaks on Kiviõlis aastaid jagatud ka quadracer'ite Euroopa meistrivõistluste sarja punkte.

Pisut rohkem kui 5000 püsielanikuga linnake võib tõepoolest uhkustada sellega, et on võõrustanud oma ala maailma absoluutseid tippsõitjaid. Festivali on stabiilselt külastanud 5000–6000 inimest.

Kõrgete kohtade jagamisel on viimastel aastatel varasemast ehk rohkem pilti pääsenud ka Eesti krossimehed. Kert Varik koos Lauris Daidersiga võitleb külgkorvide MM-sarjas regulaarselt pjedestaalikoha eest. Quadidel naudib Kevin Saar aga suveräänse valitseja rolli – kahel viimasel aastal on just tema kroonitud "vana maailma" meistriks.

Niiöelda sportlikud tingimused eduka festivali korraldamiseks peaksid seega täidetud olema ka lähiaastate kontekstis, ometi andsid ürituse eestvedajad Kiviõli seikluskeskuse asutajad Madis Olt ja Janek Maar mõnda aega tagasi teada, et järgmisel suvel motofestivali Kiviõlis kindlasti ei toimu. Miks selline otsus langetati? Selgitab Janek Maar.

"Üks põhjus on kindlasti see, et see 12 aastat on päris pikk aeg. Me oleme jõudnud võib-olla nagu kooliski sellisesse diplomifaasi, kus on vaja natukene puhata ja järgi mõelda, kuidas siis järgmine samm mingis suunas teha. Teine põhjus on ka see, et eelmisel aastal sai teisel pool mäge avatud suure potentsiaaliga kogupere elamuspark, mis vajab esimese paari aasta jooksul väga palju arendamist ja käivitamist. Selline kevadine aeg ja ressurss on hästi piiratud ja meile tundub, et kui kahte asja kehvasti ei tahaks teha, siis õige valik on see, et võtame suurest motokrossist pausi ja paneme selle energia teisele poole mäge."

"Lõpuks ikkagi rahaline motivatsioon on ka oluline, et ei peaks iga aasta nipitama ja vaatama, et kuidas selle võistlusega toime tulla. Ainult erarahakotile ja publiku piletitulule lootes on ta üsna selline 50-50 nulliettevõte – see kindlasti ka mõjutab."

"Me kindlasti ei ütle, et paneme nüüd võimalik et maailma parima külgkorvi krossiraja lukku ja mitte kunagi seda enam lahti ei tee. Paar aastat seedime ja puhkame ja võib-olla tuleme veelgi säravamana tagasi."

Kiviõli motofestivali võistlusrada Autor/allikas: Rauno Kais

Kui mõistetav on Kiviõli Motokeskuse juhtide otsus teistele inimestele, kes Eestis selliseid objekte haldavad? Palusime kommentaari Lange motokeskuse juhilt Lauri Roosiorult. Temagi omab rahvusvahelise motovõistluse korraldamise kogemust, sest kaks suve tagasi võõrustas just Lange motokrossi juunioride MM.

"Paraku nende suurte võistlustega on see, et nende võistluste taga on kõik promootorid, kes omakorda pakuvad kõikidele riikidele ja siis rajaomanikele seda võimalust võistlust korraldada. Aga nende promootoritega kaasneb tasu ja kui liita need tasud ja kõik need korraldamiskulud, siis mingi hetk tekibki nendel keskustel täpselt see teema, et kui riik appi ei tule, siis on kasulikum või õigem selles keskuses pigem jalgrattaradasid ja kõiki muid asju teha, mida sa saad suvel välja rentida, kui korraldada sellist suurüritust. Nende suurürituste korraldamisega käib kaasas üks faktor ja see on ilm – kui see ilm sind alt veab ja seda rahvast sinna kohale ei tule, siis see miinus mis sealt tekib on kõik korraldaja kanda."

"Saan Kiviõlist täiesti aru. See krossi korraldamine ilma selleta, et sinna riigipoolne tugi taha tuleks, mina väidan, et see ei ole võimalik. See on hull töö, mida sa teed, aga lõpuks ei ütle sulle keegi aitäh ka selle eest."

Kiviõli etapp oli motokrossi maailmas kahtlusteta väga kõrgelt hinnatud. Korraldajad pakkusid motomeestele ja asjahuvilisele publikule võistluse, kuhu oli alati rõõm kohale tulla. Kiviõli rada sobib väga hästi just külgkorvidele, teiseks pingutati korraldusega eestlaslikult kõvasti – kvaliteet väljendus pea kõiges: alates rajakastmissüsteemist kuni žüriiruumide tingimusteni.

Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon ehk FIM on Kiviõli etappi korduvalt tunnustanud kui parima korraldusega osavõistlust külgvankrite MM-sarjas. Oma särk on ihule mõistagi kõige lähemal, kuid ikkagi: kuidas võttis Kiviõli loobumise vastu rahvusvaheline motokogukond? Vastab Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni peasekretär Rauno Kais.

"Eks ükski loobumine pole kunagi kerge olnud ja FIM-is saadakse aru, et mingil ajal sa pead väikese pausi tegema, et edasi minna. Kuna Eesti üleüldse on tuntud väga korraliku korraldustoimkonna poolest, siis nad saavad aru, et eestlased on tublid ja usinad, aga vahepeal peab plaanid ümber tegema."

"Loodetavasti Kiviõli teeb pausi, mitte ei viska labidat mäkke. Meil on alternatiive, millega edasi minna."

Küsimus Eesti-sisestest alternatiividest on tänasel päeval ilmselt kõige olulisem. Meie mootorispordi praegust seisu arvestades näib aeg olevat külgvankrite MM-etapi korraldamiseks igati soodne. MM-nõudmistele vastava raja saaks Eestis ehitada ilmselt kaks kuni kolm motokeskust.

"Mainisin Sakut ja Jaanikest Valga külje all. Saku on juba liiga liivaauk tänase maailma jaoks, aga Jaanikese puhastati iseenesest eelmine aasta ära, see aasta toimub meil selle sama kuu lõpus juunioride EM-etapp. Jaanikese rajast põhimõtteliselt saab teha küll. Kuna Lätis on väga kõva külgkorvi kogukond, siis võib-olla pealtvaatajate mõttes oleks väga hea – piirilinn," lisas Kais.

"Kui nendel endal initsiatiivi on, siis meie saame tuua läänest spetsialiste või enda know-how'ga aidata ja saaksime selle raja taaselustatud küll. Järgmise aasta kalendrisse ei mahu, kuna see taotlus läks meil ära juba kevadel, aga 2021 oleks täiesti võimalik seal korraldada. Siis oleks poolteist aega seda raja ehitada. Infrastruktuur on iseenesest maja näol olemas, aga tuleb lihtsalt kaasajastada."

Valga lähistel asuv Jaanikese krossirada tundub lauale käidud alternatiividest praegu kõige tõsisem. Paigal on tippvõistluste mõistes väärikas ajalugu. 1998. aastal toimus Jaanikeses soolotsiklite EM-etapp ning aastatel 1999–2004 võisteldi samal rajal külgvankrite maailmameistrivõistluste punktidele. Eestlastest sõitis siis tippkonkurentsis Are Kaurit.

Jaanikese motokompleks 1997. aastal, mil rada võõrustas kõrgetasemelisi võistlusi Autor/allikas: PM/SCANPIX BALTICS

Jaanikese MM-etappide korraldamisel oli väga tähtsas rollis Ainar Haavistu, kes sõnas Vikerraadiole, et maailmameistrivõistlusi tuleks Eestis Kert Variku konkurentsivõimet silmas pidades kindlasti edasi korraldada. Haavistu käis võimalike asupaikadena lauale ka Tihemetsa ja Karksi-Nuia.

Teine mees, kes omaaegsete Jaanikese MM-etappide köögipoolt hästi tunneb, on praegune Valga vallavanem Margus Lepik. 1990. aastate lõpus ja uue aastatuhande alguses töötas Lepik Valga linnapeana. Nüüd ongi Jaanikese motokeskuse tulevikuvisioon kohaliku omavalitsuse kujundada, sest tänavuse aasta mais omandas Valga vald Jaanikese motokeskuse 240 000 euro eest.

"Meie argument oligi see, et tegelikult see kompleks on enam kui kümnend lihtsalt seisnud ja mingisugust tegevust pole olnud. Samas sport ja motosport on Valgas populaarsed ja ootused, et see uuesti avalikku kasutusse saaks, olid täiesti olemas. Näeme seal perspektiivis, et sellest ei kujuneks mitte ainult motospordikeskus, aga üldiselt tervise- ja spordikeskus. Lisaks motole tuleks sinna juurde ka teised spordialad ja võimalused vaba aja veetmiseks."

Võimalikule külgkorvide MM-etapi korraldamisele vaatab Lepik julge pilguga. Kiviõli motokeskuse juhid on MM-etapi võimalikku pärandamist silmas pidades Eestis mitmel pool ringi käinud ning Jaanikese krossirada pole nende jaoks üks ja ainus valik.

"Meil on nüüd olemas need taustajõud. Väga paljud toonased korraldajad, kes sellega kümme aastat tagasi tegelesid, on ka täna olemas ja ma usun, et oma nõu ja jõuga valmis appi tulema – selle taha meil asi ei jää. Meie kõige suurem mõttekoht on võimalikud rahalised ressursid, mis sinna tuleb paigutada, sest omavalitsuse rahakott ei ole piiritu."

Tartu lähistel paikneva Lange motokeskuse juht Lauri Roosiorg tõdeb, et Kiviõli võistlust haldavad Olt ja Maar on külgvankrite MM-etapi tulevikku silmas pidades tema poole pöördunud. Roosiorg usub, et vajadusel saaks Lange ürituse võõrustamisega hakkama juba 2020. aastal. Samas ei võtaks tema ette suure motofestivali korraldamist, vaid keskenduks just sportlikule küljele ehk MM- ja EM-etapile.

"Natukene rada ümber ehitades oleks see etapp võimalik [Langel] ka korraldada. Esimene nõue mis kindlasti on, on see, et rada peab kindlasti laiem olema – külgkorvid pole päris nagu soolotsiklid," kommenteeris Roosiorg.

Kiviõli Motofestival on mõneks ajaks oma töö teinud. Selja taha jääb 12 aastat MM-etappe. Eesti mootorrattakrossi järgmine võimalus samaväärne sündmus koju kätte tuua avaneb ilmselt 2021. aastal. Tulevikuplaanid saavad lähemal ajal ilmselt selgeks.

Toimetaja: Kristo Tamm

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: