Preemia elutöö eest määratakse isikule, kelle aastatepikkune panus Eesti sporti on pälvinud avalikkuse kõrge hinnangu ja kelle kogu elutöö on olnud eeskujuks noorele põlvkonnale. Elutööpreemiaid suurusega 40 000 eurot määratakse igal aastal kaks.

Kauaaegse kergejõustikutreeneri Toomas Merila esitas riigi spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Kergejõustikuliit. Merila on edukas odavisketreener, kelle tööpõld on laiahaardeline lastest kuni olümpiasportlasteni. Ta on olnud üle 20 aasta Eesti noortekoondise vanemtreener ja täiskasvanute koondise heitetreener. Paarkümmend aastat on ta olnud tegev kergejõustikuföderatsiooni treenerite nõukogus olles hiljem ka selle esimees. Aastast 1967 on Merila järjepidevalt töötanud endise Tallinna Spordiinternaatkooli, praeguse Eesti Spordigümnaasiumi treener-õpetajana ja aastast 2004 Audentese Spordiklubi treenerina. Tema õpilaste seas on maailmameister Andrus Värnik, aga ka Moonika Aava, Tanel Laanmäe, Liina Laasma ja Risto Mätas. Toomas Merila käe all on edukateks treeneriteks sirgunud mitmed tema endised sportlased. Ta on olnud parim kergejõustikutreener aastatel 2000 ja 2003 ning talle on omistatud Euroopa Kergejõustikuliidu (EAA) treeneritöö auhind (2013) ning Eesti Punase Risti IV klassi teenemärk (2004).

Kauaaegse sporditegelase ja spordijuhi Toomas Tõnise esitasid riigi spordi elutööpreemia kandidaadiks Eesti Moodsa Viievõistluse Liit, Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Koolispordi Liit, Audentsese Spordiklubi MTÜ ja sihtasutus Anija Valla Spordimaailm. Toomas Tõnise panus nüüdisaegse Eesti spordisüsteemi väljaarendamisel ja juhtimisel on olnud märkimisväärselt mitmekülgne. Tema eestvedamisel muudeti nõukogudeaegne keskjuhtimisega spordisüsteem läänemaailma eeskujul vabatahtlikkusel põhinevaks demokraatlikuks spordimudeliks ning välja arendati spordialakeskne juhtimine. Tõnise tegeles oluliste spordiorganisatsioonide nagu Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee järjepidevuse taastamisega ning nende õiguste taastamisega rahvusvahelises spordiliikumises. Tal on olnud otsustav ja eestvedav roll treenerite kutsesüsteemi arendamisel ja treenerite kvalifikatsiooni tõstmise korraldamisel. Samuti on tal olnud juhtiv roll Eesti spordistatistika kogumisel ja spordi riikliku andmekogu Eesti spordiregistri väljatöötamisel. Toomas Tõnisele on omistatud Valgetähe V klassi teenetemärk (2004), Harju maakonna teenetemärk (2012), Harjumaa aukodaniku tiitel ning Eesti Olümpiakomitee teenetemärk, mõlemad aastal 2017.

Aastapreemia määramisel arvestatakse möödunud kalendriaasta tulemusi, edukat treeneritööd, tulemuslikkust sporditöö korraldamisel ning panust spordi propageerimisse, spordipedagoogikasse või sporditeadusse. Aastapreemia suurus on 9600 eurot ning iga-aastaselt määratakse neid kuus.

Aastapreemia pälvivad vigursuusataja Kelly Sildaru, kes võitis kaks kuldmedalit juunioride vigursuusatamise maailmameistrivõistlustel pargisõidus ja rennisõidus ning valiti Eesti aasta parimaks noorsportlaseks, ja odaviskaja Magnus Kirt, kes võitis pronksmedali kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel ja valiti Eesti aasta parimaks meessportlaseks. Preemia pälvivad ka võistlustantsijad Konstantin Gorodilov ja Dominika Bergmannova, kes võitsid kuldmedalid tantsuspordi Euroopa ja maailmameistrivõistlustel 10 tantsus. Eesti võrkpalli meeskonna peatreener Gheorghe Cretu saab aastapreemia Eesti võrkpalli koondmeeskonna Euroopa Kuldliiga võitmiseks ettevalmistamisel ja Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile pääsu tagamisel, triatleet Marko Albert pronksmedali võitmise eest triatloni pika distantsi maailmameistrivõistlustel ning jalgpalli arendaja Aivar Pohlak ajaloolise jalgpallivõistluse UEFA Superkarika korraldamise eest Tallinnas.

Spordi elutöö- ja aastapreemiate üleandmine toimub Eesti Vabariigi 101. aastapäeval, 24. veebruaril kell 13.30 Tallinnas Eesti Teaduste Akadeemia saalis. Samas antakse üle riikliud kultuuripreemiad, teaduspreemiad ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind.