Miks mängib Balti liigas vaid kaks Eesti naiskonda? Mett: see on häbilugu! ({{commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Jaanuari alguses Eesti esimese olümpiaala pallimängunaiskonnana Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile jõudnud naiste võrkpallikoondise tuumiku moodustavad välismaal leiba teenivad pallurid. Siiski omavad koondise edus suurt rolli ka igapäevaselt koduliiga klubides treenivad ja mängivad naised.

Eestis pallivate naisvõrkpallurite väljunditeks on riigi meistri- ja karikavõistlused ning Eesti, Läti ja Leedu klubisid koondav Balti liiga. Tänavu osaleb Balti liigas kokku kaheksa klubi, Eestist tiitlikaitsja Tartu Ülikool/Bigbank ja Taltech/Tradehouse.

EM-valiksarjas Soome ees alagrupi võitnud koondise põhikoosseisust kuulub libero Kristi Nõlvak just mulluste Eesti meistrivõistluste hõbedanaiskonda Taltech/Tradehouse'i. Samas klubis mängib ka diagonaalründaja Kadi Kullerkann. Taltech'i peatreener ja Eesti koondises abitreeneri rolli täitev Marko Mett väärtustab koondislastele mõeldes just Balti liigat.

"Mängida on vaja. Igas kuus on meil keskmiselt viis mängu, Kristi saab siin Balti liigas häid mänge kindlasti. Ma sellepärast ei muretseks, et kui Eesti koondis maikuus koguneb, oleks tema millegipärast kehvas vormis. Nagu koondislasele kohane, teeb ta võimalusel ka hommikuti. Kristi on alati positiivne. Proovime koondislasi siin rea peal hoida. Liiga ise on väga huvitav, sest esikuuest võivad kõik kõiki hammustada," arvas Mett intervjuus Vikerraadiole.

Valitseva Eesti meistri ja Balti liiga võitja Tartu Ülikool/Bigbanki mängijatest kuuluvad koondiseringi sidemängija Liis Noormets ja nurgaründaja Ingrid Kiisk.

"Jumal tänatud, et on Balti liiga," ütles Tartu Ülikool Bigbanki peatreener Kristjan Kais. "Kui me peaks ainult Eesti liigat mängima, oleks põhjust muretseda. Aga Balti liigas me saame ikkagi häid mänge, seal on pinge kogu aeg õhus. Need meie klubi mängijad, kes Balti liigat mängivad, ei ole koondise põhitegijad; pigem teise kuuiku mängijad. Neile on see heaks väljundiks mänguaega saada. Siin on nad põhitegijad. Ideaalis tahaks, et nad areneksid kiiremini edasi ja saaksid kuskile välja mängima, kui nad seda soovivad. Ma loodan, et ta täidab oma eesmärgi ära ja läheb tugevamaks. Konkurents viib edasi."

Balti liiga vajalikkuses treenerid ei kahtle, kuid paraku on osalevate Eesti klubide arv viimastel aastatel kahanenud. Veel mullu tegi kaasa neli Eesti naiskonda, tänavu on neid kõigest kaks. Ka üldine võistkondade arv näitab langustrendi, viimase kahe hooaja kokkuvõttes on taandutud 12 osalejalt kaheksale.

Marko Mett on neid arenguid ja eriti tugeva Saaremaa võrkpallinaiskonna eemalejäämist kommenteerides küllaltki resoluutne. Vabandusi leiab alati, kuid tegelikult tuleks otsida lahendusi.

"See on tegelikult häbilugu," tõdes Mett. "Olen seda sügisest saadik rääkinud. Eesti on olnud Baltimaades teerajaja, suunanäitaja, võitja. Nüüd on meil Balti liigas kaks klubi. Eks see on Saaremaa võistkonnale küsimus, eelkõige nende mängijatele. Jah, kogenud mängijatena on nad sõitnud pikki vahemaid, loomulikult on tüdimus ja tülpimus ja võib-olla ei ole midagi enam saavutada. Aga see, et Balti liigas mängib kaks Eesti võistkonda, on häbilugu."

Saaremaa võrkpallinaiskonna esindaja Kristi Põld sõnas Vikerraadiole, et Balti liigas osalemine on praegu keeruline, kuna naiskond tegutseb paralleelselt nii Tallinnas kui Kuressaares. Nimelt treenib Tallinnas elavaid mängijaid Peeter Vahtra, saarlasi aga Raili Sepp. Kahes linnas treenimine ja naiskonna ettevalmistamine tähendab topeltkulu.

Teine oluline faktor Balti liigast eemalejäämisel oli mängijate soov pühenduda pereelule. Kuigi kuus-seitse Saaremaa naiskonna mängijat omavad tugevat Balti liiga kogemust, pole näiteks saarel elavatel palluritel võimalik pikkadel nädalavahetustel koduste kohustuste juurest eemal viibida. Seda enam, et ühelegi naiskonna liikmele mängimise eest palka ei maksta.

Tartu juhendaja Kristjan Kais usub siiski sarnaselt Marko Metiga, et Saaremaa naiskond oleks Balti liigas igati konkurentsivõimeline ning loodab olukorra muutumist lähematel aastatel.

"Eelmisel aastal ju sisuliselt samad mängijad Balti liigat mängisid ja nad tulid põhiturniiril teiseks," meenutas Kais. "Tuumik on ju kõik sama, mõni mängija on juures ja treener teine. Eesti liigas on tekkinud selline seis, kus kolm võistkonda on teistest üle. Vaevalt see tagumine nelik suudab üllatada. Kolm võiks kindlasti olla [Balti liigas]. Usun ka, et kui uus 2002. aasta põlvkond peale tuleb, võiks ka neljas võistkond mängida. Tean, et ka Lätil ei mängi kaks tugevat võistkonda. Igalt poolt võiks tegelikult rohkem olla. Karta on, et ta finantside taha jääb, aga selle nimel tuleb tööd teha."

Mida oodata Balti liigast veel tänavu? Turniiritabelit juhib praegu Riia Võrkpallikool. Tiitlikaitsja Tartu Ülikool/Bigbank on sama arvu punktide juures teine. Taltech/Tradehouse hoiab viiendat kohta.

"Kui sügisel ütlesin, et leedukad ja eestlased on siin viimastel aastatel tiitlit jaganud, siis nüüd pean vist sõnu sööma," arvas Mett. "Riia VK on kindlasti selle hooaja kõva üllataja. Nemad Tartuga peavadki ära jagama, kumb põhiturniiri võidab."

Toimetaja: Anders Nõmm



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: