Esimeses EM-valikturniiri mängus Soomega skooris Miilen 27 ja viimases samuti Soome vastu 21 punkti. "Seda nägin ma ise ka internetist, et ma olin resultatiivseim mängija ja olin väga üllatunud. Saatsin sõpradele ka selle info, sest ma ei uskunud ise üldse," rääkis Miilen intervjuus ERR-ile. "Aga Soome vastu on alati hea ja lihtne mängida, sest tean kõiki mängijaid ja seal ei ole midagi karta. Kuna ma olen Soomes mänginud, siis tahan ennast natuke neile tõestada, et olen paremaks läinud. Ma arvan, et hästi fokusseeritud pidi eile olema, et see võit koju tuleks."

Vaid rumeenlanna Ioana Maria Baciu (113) skooris rohkem punkte kui Miilen, kes ise ei ole statistikaga üldse kursis. "Ma ei ole statistikat jälginud. See oli väga suur üllatus, et üldse olin teisel kohal ja muidugi see, et võitsime oma alagrupi - ma ei uskunud seda, et nii kõvas alagrupis tuleme esimeseks. Nii head üllatused," tõdes Miilen, kes alguses Eesti naiskonna põhikoosseisu üldse ei kuulunud.

"Kui me tulime koondise laagrisse mais, siis minul ja Nettel (Peit) oli kõva konkurents. Ma jäin napilt alla ja ma olin pettunud. Oligi kaks varianti, kas annad alla või hakkad võitlema ja kui me Läti ja Taaniga sõprusmänge tegime, siis mul tuli seal hästi välja ja suutsin end platsile võidelda. Aga siis tuli Anul (Ennok) vigastus ja me mängisime ikkagi Nettega mõlemad. Nüüd ma olen taset suutnud hoida. Vahel tuleb kukkumisi sisse, aga meil on pingilt alati abi tulemas. Olen õnnelik, et suutsin oma koha välja võidelda ja see tähendas mulle palju."

Ootused punkte naiskonnale tuua pani Miilen endale ise peale. "Tartu mäng ei olnud nii hea ja läksin julgelt mängima. Tavaliselt, kui ma ei karda, siis tuleb enam-vähem välja ka," jätkas Miilen, kes on sündinud 1996. aastal. Kui neiu oli veel 14-15-aastane, siis Eesti võrkpallinaiskonda veel ei eksisteerinudki. Kust siis selline mõte püüelda võrkpallimaailma tippu? "Tegelesin algul ratsutamise ja võrkpalliga, seejärel pidin kahe ala vahel valima ja ma tahtsin ratsutada rohkem. Sellel ajal ei mõelnud ma naiste koondisele. Nüüd olen põhikoosseisus ja see on nii tore. Tunnen, et mu pere on ka nii uhke mu üle ja see on väga oluline mulle.
Ma sain välismaale mängima ja võitlesin end koondise põhikoosseisu. Ma olen võitleja hing - pingil passimine mulle ei sobi ja teen kõik, et platsile pääseda. Võitleja jääb silma trennis ja siis treener ka näeb ja saadki platsile."

Ratsutamisega hakkas Miilen tegelema 1. klassis. "Suvel tegelesin sellega rohkem ja tallis veetsin terve päeva. See ei ole 10 - 12 trenn, vaid elustiil. Mul ei ole otsest tulemust ratsutamisest, kuigi ma võistlesin küll. See oli lihtsalt nii tore. Peale võrkpalluri karjääri tegelen sellega kindlasti edasi ja ostan endale hobuse," ütles Miilen, kes juba homme sõidab tagasi Prantsusmaale.

"Meil on naiskonnaga seal olnud kümme mängu ja kõik oleme võitnud. Ma ei saa öelda, et sealne liiga väga hea tasemega on. Meil on neli eestlast tiimis, mis on tore, sest kunagi pole igav, saab asju koos teha. Veebruaris hakkavad play-off'id ja selgub, milline tiim Plouay'sse saab. Loodan, et seal tuleb konkurentsi ja läheb raskemaks. Ma ei jõua ära oodata, et keegi meie vastu tugevamalt mängiks."

Miilen mängib Prantsusmaal koos Kristel Mooriga. "Saame hästi läbi ja platsil me räägime palju. Pakume üksteisele tuge ja väljaspool seda saame samuti hästi läbi. Eile üritasime samuti üksteist julgustada ja aidata," jätkas Miilen, kes usub, et taseme hoidmiseks tuleb tal rohkem trennis pingutada, kuna piisavalt raske mänge ei ole. "See on kurb, kuna arenema peaks ikka läbi mängude. EM-finaalturniiril on kõik tugevamad koos, sinna tuleb lihtsalt minna täiega peale ja vaadata, mis tase on. Ma väga loodan, et saame mõne super tippkoondise vastu mängida. Naistekoondis ei ole Poola ja Venemaa suguste naiskondade vastu mänginud. Loodan, et vähemalt üks suur on meie alagrupis. Need mängud õpetavad kõige rohkem ja äkki jääb silma ka kellegile."

Skoorijate edetabelis kuulus esikümnesse veel Kertu Laak, kes asus pingereas 95 punktiga 6. positsioonil. Kokku osales EM-valikturniiril 24 naiskonda.