Veiko Sulev püstitas Tondiraba jäähallis uue sisemaratoni Eesti tipptulemuse ({{commentsTotal}})

Jooksmine
Jooksmine Autor/allikas: AFP/Scanpix

Veiko Sulev püstitas täna Tondiraba jäähallis toimunud maratoni võites sisemaratoni uue Eesti tipptulemuse 2:54.39. Tegemist on esimese korraga, mil Eesti jooksja on sisetingimustes suutnud maratonis kolme tunni piirist jagu saada. Loomulikult fikseeritakse maratonis ametlikke rekordeid ainult välitingimustes toimuvatel võistlustel ehk siis – tegemist on mitteametliku tipptulemusega, mis rahvusvahelise kergejõustikuliidu reeglite järgi pole isegi edetabelikõlbulik.

35-aastase Sulevi isiklik rekord maratonis on 2013. aastal Berliinis joostud 2:45.45. Teisena lõpetas täna Alan Lebrecht (3:14.47), kes oma esimese maratoni jooksis alles detsembrikuus Vana-aasta jooksul. Kolmandaks tuli Indrek Tikva tulemusega 3:15.40, vahendab Marathon100.com.

Need kolm meest olid ka ainukesed jooksjad, kes suutsid Tondiraba Jäähallis täna kiireimat naist, Klarika Kuuske, edestada. Klarika tulemuseks täna 3:18.12 – sekundipealt sama ajaga lõpetas Klarika ka Mispo Talvemaratonil 5. detsembril ning Valencia maratonil novembrikuus. Naistest oli teine Piret Tikva tulemusega 3:48.35 ja kolmas Viia Kaldam (4:18.24).

Maratoniga samal ajal korraldati Tondiraba jäähallis ka kuue tunni jooks, mille võitis Toomas Unt (62,912 km). Mart Maasikrand läbis kuue tunni jooksul 60,638 km ning Ulvi Lond 56,596 km.

Tondiraba Sisemaraton toimus tänavu teist korda, võistluse käigus joostakse jäähalli areeni ümber 250 m pikkusel betoonil kulgeval ringil. Kokku läbitakse 250 m ringi 167 korda. Sisemaratoni läbimisel ei ole vastupidiselt levinud arvamusele kõige raskem väikesel ringil korduv tiirutamine, vaid hoopiski sisetingimustes valitsev kuiv õhk ning kõva betoonist rada. Samas on sisemaratonide puhul võimalik ka jaanuaris joosta lühikestes pükstes, vaatamata sellele, milline on õues valitsev ilm. Sisemaratonide kõrguste vahe on null ehk rada on täiesti lauge, mis teeb ühtlase tempo hoidmise tavalisest kergemaks, samuti on sisemaratoni üks plussidest joogipunkti paiknemine, mis võimaldab vedelikku tarbida sisuliselt iga 250 m järel.

Toimetaja: Siim Boikov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: