Heino Enden: Eestil on vaja liidreid ja isiksusi, mitte rollimängijaid ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Semiskar/ERR SPORT

Saksamaal Münchenis loositi eile 2019. aasta korvpalli maailmameistrivõistluste eelkvalifikatsioonist edasipääsenud olemasolevatesse alagruppidesse. Eesti valiti H-alagruppi, kus vastasteks on Iisrael, Suurbritannia ja Kreeka. Järgmisesse ringi pääsemiseks tuleb tulla kolme hulka.

Aastatel 2001 kuni 2004 Eesti koondise peatreeneriks olnud Heino Endeni arvates ei saa Eesti ühtegi alagrupivastast alahinnata. Kreeka ja Iisrael on korvpallis teada suurused, kuid ka Suurbritannia on viimastel aastatel kvaliteeti kõvasti parandanud.

"Kreeka on ikkagi väga suur korvpallimaa ja ka Iisraelilt saime aastaid tagasi ühe kingitud võidu," sõnas Enden intervjuus Vikerraadiole. "Ma arvan, et nii kergelt nendega enam ei lähe, seda enam, et nad saavad nüüd ka EM-finaalturniiri karastuse. Suurbritannia võiks olla küll mängitav, miks mitte."

MM-i eelkvalifikatsioonis Makedoonia ja Kosovo vastu võitis Eesti neljast mängust kolm, kaotades vaid viimase mängu Kosovole. Sedagi seisust, kus meie alagrupivõit oli juba kindel. Endeni meelest ei tohiks Eesti endale siiski sellist kaotust lubada.

"Sellel kvalifikatsiooniturniiril näitas esimene mäng Makedoonias seda, et mis puust praegu oleme. Seda tegi ka viimane kaotus Kosovos. Olime küll edasi pääsenud, aga kui tahame ennast korvpalliriigiks lugeda, peaksime Kosovot nii-öelda une pealt võitma," tõdes Enden.

Koondise põhiraskust veavad praegu vastavalt 25- ja 28-aastane Rain Veideman ja Sten Sokk. Lisaks kuulusid lõppenud tüsklis koondisesse veel ka vanameistrid Kristjan Kangur, Janar Talts ja Reinar Hallik. Korraliku verevahetust pole koondises toimunud. 23-24 aastaseid kuulus rivistusse kolm (Rait Laane, Martin Paasoja ja Janari Jõesaar), pesamuna oli 20-aastane Kregor Hermet. Heino Endeni meelest on noorte vähene A-koondise uksele koputamine suur ohumärk.

"Võibki vabalt tulla auk sisse, verevahetus võib kesta tükk aega. Kui vaatasime U-18 finaalturniiri, ega seal selliseid säravaid tähti ei olnud, kellest võiks kahe-kolme aasta jooksul Euroopas mingit nime oodata. Räägime, et meil on paljud välismaal ja arenevad, aga arengut tahaks ka näha, et tuleks liidreid ja isiksusi, mitte rollimängijaid. Veidemani tüüpe, kes võivad meeskonda vedada, oleks rohkem vaja."

Alates 2009. aastast on Eesti meeskonda vedanud peatreener Tiit Sokk, kuid tema leping korvpalliliiduga lõppes eelkvalifikatsiooniga. Mis saab edasi? Pall on praegu korvpalliliidu käes ning neli aastat peatreenerina koondise juures olnud Endeni meelest peaks juhatus järgmisel kuul otsuse langetama. Kas keelitada Sokku jätkama, pakkuda rolli praegusele abitreenerile Alar Varrakule või võtta keegi kolmas?

"Mida varem, seda parem," kinnitas Enden. "Kui on oma treener, tunneb ja teab ta mehi ning ehk on ta juba koondise juures olnud. Selge, et seal mingit pika eelvalmistusega koosmängu ei saa olla ja treeneri käekiri ka palju muutuda ei saa. Olin 2001. aastal samas seisus, enne esimest mängu oli kaks ja pool treeningpäeva. Kui mängijad on tasemel ja oskavad, ei ole probleemi."

Eesti koondis peab esimese MM-valikturniiri mängu 24. novembril võõrsil Iisraeliga, esimene kodumäng toimub 27. novembril Suurbritanniaga. Esimene ring leiab Eesti jaoks lõpu teisel juulil kodus Kreeka vastu. Teise ringi pääsemiseks tuleb Eestil neljaliikmelises alagrupis pääseda kolme sekka.

Toimetaja: Anders Nõmm



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: