Niina Petrõkina kaitses naiste üksiksõidus Euroopa meistritiitlit, vennad Aleksandr ja Mihhail Selevko aga olid meeste lühikava järel teine-kolmas ja lõpetasid kokkuvõttes esikuuikus.

Hernits osales ise sportlasena kolmel olümpial ning elas EM-ile kaasa Milanost, sest ta kuulub tänavu korralduskomiteesse. "Seda küsimust on esitanud meile ka paljud teised riigid, kes on meie peale heas mõttes kadedad. Kuidas ikkagi väikesest riigist ja kuidas see võimalik on, et mitte ainult üks, vaid mitu sportlast. Üksiksõidu lühikavas võitsime ju pooled medalid!" ütles Hernits.

"Ega siin tegelikult mingit üht konkreetset asja välja tuua on raske, see on kombinatsioon erinevatest asjadest. Peavad olema tingimused, treenerid ja loomulikult sportlased ja perekonnad, kes ise tahavad. Peab olema ka annet. Kui need asjad kokku jooksevad, siis on see võimalik. Tundub, et praegu on meil nii läinud," lisas ta.

Lisaks pidas Hernits edu võtmeks ka seda, et Eesti iluuisutajad võistlevad üldiselt sama treeneri juhendamisel, kes on neid juba noorest east treeninud. "Teadmised on ka. Kuidas ma lastele baastehnikat õpetan, see on meil olnud juba väga pikalt. Aga võib-olla teine teadmine on see, kui sportlane jõuab sellisele tasemele, mis talle siis vaja on? Kuidas teda tervena hoida, see on meie jaoks veel kõige suurem küsimus praegu. Kuidas teda ette valmistada, see on olnud teadmine, mis on viimaste aastate jooksul tulnud. Meil polnud seda lihtsalt varem vaja," arvas Hernits.

Teine järjestikune Euroopa meistritiitel, mis tuli uue isikliku rekordiga 216,14 punkti, tõstab Niina Petrõkina paratamatult veidi subjektiivses iluuisumaailmas A-kategooria tähtede hulka. Kuidas seda positsiooni hinnata, kui arvestada vähem kui kuu aja pärast algavaid olümpiamänge?

"Olümpia on selline võistlus, kus suurfavoriit alati ei võida. Närvid ja asjad hakkavad mängima, mine tea. Aga sellise punktisummaga, kõige lihtlabasema võrdluse tulemusel pakuks viienda koha kanti," ütles Hernits.

Äsja ERR-i kanalitel EM-i kommenteerinud treener Liina-Grete Lilender ütles, et maailma tipud näevad Petrõkinat tõsise konkurendina. "Ta on väga ohtlik konkurent Jaapanile, Ameerikale ja Koreale. Võiks paigutuda, kui kõik ideaalselt õnnestub, esikuuiku hulka. See on ideaalne plaan, aga kui esikümne hulka õnnestub, on ka väga hästi," ütles Lilender. "Kui Niina läheb oma kava sõitma, siis on automaatselt see teine hinne juba kõrgem, isegi kui tehniliselt mõni apsakas peaks sisse tulema. Meil on olemas maailma tasemel, A-kategooria sportlane."

Uisumaailm Vene sportlaste olümpiale lubamist hea pilguga ei vaata

Venemaal on iluuisutamine alati au sees olnud, nüüdki lubati Milano Cortina mängudele neutraalsete sportlastena üks mees ja üks naine – Pjotr Gumennik ja Adelia Petrosian –, lisaks ka valgevenelanna Viktoriia Safonova.

"See on ikka päris suur ja häiriv teema. Esiteks selle sõja ajal on hästi palju olnud üleminekut, Venemaa sportlased on läinud teiste riikide lipu alla. Nüüd, kui nad tulevad võistlema, siis nad on tegelikult suhteliselt ülbe hoiakuga – meie teame, kuidas uisutamine käib ja teie ei oska midagi," ütles Lilender. "Häirib seda uisukeskkonda ja -maailma päris tugevalt."

Hernits lisas, et suurem osa uisumaailmast arvab siiski, et agressorriikide esindajad ei kuulu võistlustele. "See ei ole selline teema, mis igapäevaselt läbi käib. Sellest väga palju ei räägita, eks ta natuke kahte lehte on," sõnas ta. "Aga enamuses ollakse selle poolt, et nad ei peaks siin olema. Seda on ka suhtumisest näha. Mitmed treenerid ja asjapulgad, kellega ma tavaliselt olen rääkinud vene keeles, lähevad ise sujuvalt inglise keele peale üle."

Kui aga vaadata üles antud sportlaste isiklikke rekordeid, ei ole nad Milanos kullasoosikud, parimad juhul medalipretendendid. Kas selline ongi praegu Venemaa uisutamise seis?

"Venemaa on naiste üksiksõidus staare tootnud konveieril, eks süsteem annab selleks eelduse ja jätab ka väga palju katkisi inimesi," vastas Hernits.

"Venemaa saadab oma parimad, selles pole kahtlustki. Ma ei tea, siin on ka mingid Venemaa meistrivõistluste punktid, mis kindlasti on natuke üle paisutatud, aga tehniliselt on nad kindlasti väga head. Iseasi, kas selle esituse poolega järgi saavad. Meestes kulla juttu rääkida ei saa. Kui ikkagi tuleb tüdruk mitme neljasega, on raske teistel vastu saada," lisas ta.

Lilender lisas olulise nüansi – nimelt tuleb olümpial võistlemiseks olla vähemalt 17-aastane. "Nendel on staarid nurga taga, aga alaealised. Nad hästi armastavad seda vanust 15-16, kus tüdrukud hüppavad neljakordseid. Aga halvem käik hakkab 17-18, kus täiskasvanute sport pihta hakkab. Seal neil pole selliseid tulemusi ette näidata," ütles ta.