Uisusaapad on Niina Petrõkinal nüüd mõlemas jalas ja taastumine on sealmaal, et Haabersti jäähallis toimunud treeningul tegi ta teisipäeval esimese operatsioonijärgse hüppe. Esialgu on menüüs ühekordsed hüpped.

Probleemid algasid pärast triumfi EM-il. Hea emotsiooni pealt tõstis ta treeningutel raskete hüpete arvu. "Pärast EM-i hakkasin väga palju hüppama sellise hea emotsiooniga. Kuidagi ei mõelnud, et võib tekkida mingi probleem. Siis hakkasin liiga palju hüppama lutz'u läbi saki paremalt jalalt ja mingi aeg tekkiski probleem, sest ma lõin liiga kõvasti vastu jääd. Pärast seda olen valu tundnud juba üheksa kuud," rääkis Petrõkina ERR-ile.

Lutz'u hüpates sõidab iluuisutaja pikalt tagurpidi valmistades hüpet ette ja libiseb vasakul jala väliskandil ning paneb siis parema jala saki maha ja tõukab hüppele paremalt uisusakilt ära ning maandub siis paremale jalale. Hüpe sooritatakse väliskandilt.

Valutava parema jala kannakõõlusega võitis ta olümpiamängude testvõistluse, tuli MM-il kaheksandaks ja teenis riigile olümpiakoha. Seejärel algas Eestis pikk ja edutu raviperiood.

"Proovisime kõike ära. Mulle tehti plasmasüste ja siis läks natukene paremaks, aga kui hakkasin jälle hüppama, siis tulid probleemid uuesti tagasi," meenutas Petrõkina.

"Siis arstid ütlesid meile, et võib rohkem puhata peale hooaega. Niina puhkas ja mõtlesime, et nüüd on kõik korras. Ta tuli jääle ja jalg hakkas jälle valutama. Arstid tegid väga kaua igasuguseid protseduure ja ravisid, kuid need ei aidanud," lisas treener Svetlana Varnavskaja.

"Ma jõudsin proovida läbi kõik meetodid ilma operatsioonita. Proovisin magnetravi, laserravi, löökravi, mis oli väga valus," sõnas Petrõkina.

Kergemate kavadega tegi ta sügisel läbi valu ka kaks uue hooaja võistlusstarti. Õige õlekõrs leiti lõpuks Saksamaalt. "Olukord oli selline, et me pöördusime Saksamaale ja seal meile kohe pandi diagnoos ja nelja päeva pärast tehti operatsioon," märkis Varnavskaja.

9. oktoobril käis Petrõkina Münchenis operatsioonil, mille käigus tema parema jala achilleuse kõõlus vabastati põletikulisest liigesekestast, mis piiras liikumist. "Seda puhastati, seal oli verd. Võib-olla sellepärast, et ma liiga palju hüppasin, siis veri tekkis sinna. Ütleme nii, et minu kannakõõlus oli kleepunud naha külge," selgitas Petrõkina.

Et Euroopa meister pääseks läbi koduse valiksõela tiitlit kaitsma ja siis olümpiale, on tal vaja teha vähemalt üks soliidne rahvusvaheline start – kas 21.-22. novembril Soomes ISU Grand Prix etapil või 27.-28. novembril Tallinnas ISU Challengeril.

"Meil on väga suur lootus, et novembri lõpus siin Tallinnas võistleme. Vähemalt eesmärk on selline. Helsingi GP toimub nädal varem. Proovime kõike teha. Praegu ei saa prognoosida, kuidas ta täpselt saab trenni teha ja mis koormust ta kannatab. Ta on füüsiliselt ja moraalselt väga heas vormis ja ma veelkord ütlen, et suur tahtmine on, kuid ei tohi tegelikult väga kiirustada," ütles Varnavskaja.

"Kõige peamine, et olen väga õnnelik, sest nagu näete, ma nüüd saan juba kahe jala peal uisutada. Eelmisel nädalal uisutasin kõik trennid ühe jalaga. Nüüd mul on vasak jalg väga tugev," kirjeldas Petrõkina muigega. "Praegu hakkan vaikselt hüppeid tegema, et ühekordsed ja võib-olla proovin ka kahekordset. Vaatame. Nagu arst ütles mulle, ma võin teha kõike, mis ei ole valus ehk teen kõike seni kuni valu ei teki."

"Kõige esimene eesmärk mul on praegu võimalikult kiiresti taastuda ja taastuda hästi, et rohkem seda probleemi ei tekiks. Teeme tööd ja vaatame, kuidas jalg saab korda. Kui ma saan kõik teha, siis ma teen. Ütleksin nii, et kui on piisavalt tervist, siis kõik on võimalik," lisas Petrõkina.

Teisipäeval oli operatsioonijärgselt kolmas treening mõlemal jalal uisutades ja veel on raske prognoosida, millal lubab jalg võtta menüüsse taas kolmekordsed lutz'ud ja flip'id.