Peep Pahv: aukartus tuleb unustada, võiduks on vaja agressiivsust ja särtsu
Kui Eesti korvpallikoondis alustaks alati mängu nii passiivselt kui EM-finaalturniiril Türgiga, oleks ükskõik kelle vastu võitude kogumine keeruline. Eeldatavalt seda siiski ei juhtu, sest sugugi alati pole vastas nii võimas ja kvaliteetne meeskond. Türgi kuulub aga sellel EM-il medalisoosikute hulka, kirjutab korvpallitreener ja spordiajakirjanik Peep Pahv oma EM-i kommentaaris.
Passiivset ja madala energiaga esimest poolaega tunnistasid pärast kohtumist mängijad ning pahandavas vormis viitas sellele ka peatreener Heiko Rannula. Teatav aupaklikus tugeva vastase vastu on inimlikult mõistetav, kuid spordis tähendab see automaatselt initsiatiivi loovutamist ning edu võimaluse minimaalseks muutumist. Kui tahetakse võita, tuleb aukartus unustada.
EM on näidanud, et Eesti koondise edu võtmeks on agressiivsus. Miks siis selles seekord vabatahtlikult loobuti? Vastuseid on mitu, ent kõige loogilisemalt kõlas Kaspar Treieri mõtisklus, et pärast Tšehhi alistamist tekkis teatud pingelangus ning see võttis "jalad veidike pehmeks".
Mentaliteet peab muutuma
Tõsi, nii võib juhtuda ning alusetu oleks mängijaid süüdistada, et nad tegid seda meelega. Kindlasti mitte, tegemist on lihtsalt alateadvuses tekkiva tundega, mille vastu on väga raske võidelda
Samamoodi võis alateadvust mõjutada ka teadmine, et isegi Türgi alistamine, ei vii alagrupist edasi, kui kolmapäeval ei suudeta võita Portugali. Täpselt sama seis oleks ka kaotuse korral. Taas pole põhjust arvata, et mängule mindi vastu kuidagi kerglaselt, kuid kusagil kuklas tiksuv mõte võis mõjuda.
Alateadvus ja kuklas tiksuvad mõtted on aga paljuski seotud mängijates aastatega kujunenud mentaliteediga. Enamus Eesti koondislasi näeb Türgi ja Serbia koondise moodustvaid staare väga harva. See teadmine võibki tekitada mõtte, et oleme väiksemad ja nõrgemad ning vastu saada on väga raske. Kuid nõustuda tuleb peatreener Rannulaga, kes rõhutab, et sellisest mentaliteedist tuleb vabaneda. Selleks tuleb aga igas olukorras ennastsalgavalt võidelda.
Võimelised ollakse enamaks
Eksisid aga need, kes esimese poolaja põhjal arvasid, et probleem on eestlaste füüsises. Sellega paistab siiski olevat kõik korras, sest teisel poolajal nägime taas seda õigest Eesti koondist, kes mängib agressiivselt nii rünnakul kui kaitses. Seda kinnitasid ka kõik numbrid – Eesti oli teisel poolajal türklastega võrdne.
Kolmapäeval seisab eest Eesti korvpalli viimase kümnendi tähtsaim mäng. Kui eestlased alustavad seda nii nagu Türgi vastu, võib tekkida probleeme, kui aga kohe mängitakse nii nagu türklaste vastu teisel poolajal – veel paremad näited on mängud Läti ja Tšehhiga – on Eesti fännidel põhjust ka laupäeval Riiga sõita.
Toimetaja: ERR Sport
