Alagrupimängud Euroopa meistrivõistlustel on nüüd peetud. Kas midagi pakkus ka suurt üllatust või mida need alagrupimängud näitasid?

Ma teab mis suurt üllatust võib-olla ei leidnud, aga mingis mõttes oli üllatus Soome mäng. Pakkusid väga kvaliteetset jalgpalli, läbimõeldud jalgpalli. Ei olnud rabistamist ega pikka ette. Väga mõtestatud mäng tuli soomlannadelt. Positiivne on see, et väga paljud koondised veel näitasid väga kvaliteetset jalgpalli. Kui räägime Hispaaniast, Prantsusmaast, Inglismaast, Saksamaast - me teame nende kvaliteeti. Aga ma usun, et nad tegid veel sammu edasi ja see sundis ka teisi tegema sammu edasi.

Väravaid löödi rohkem kui eelnevatel turniiridel. 2017 löödi 53 väravat, 2022 löödi 78 väravat, nüüd 89. Mille arvelt on see tulnud ja kas see on teinud ka mängu huvitavamaks?

Meil oli paar päris suureskoorilist mängu. Hispaania 6:2, Inglismaa 6:1 Walesi vastu. Mõned grupid olid natuke sellised, kus kõige tagumine koondis oli nõrgem ja tänu sellele löödi neile rohkem väravaid. Kohati olid käärid suuremad. Natuke sattusid sellised grupid, et üks hiid ja teine tubli esimest korda turniiril osaleja. Selle arvelt neid väravaid tuli, aga minu meelest on meil väga palju individuaalselt kvaliteetsemaid mängijaid juures. Ma arvan, et individuaalse kvaliteedi pealt tuli väga palju väravaid. Superstaarid on väga-väga heas hoos olnud.

Tõenäoliselt on iga turniir nõrgukesed. Midagi on siiski ka mängupildis muutunud. Kas taktika, füüsise või muu poole pealt - mis sa võiksid öelda? Kas jäi midagi silma, mis on teistmoodi? Mis on kolme aastaga muutunud?

Mängupilt on kõikidel koondistel aina paremini läbi mõeldud. Tõsi, küsimus on see, kui palju sa saad seda rakendada mängus, kus sul on vastas väga keeruline vastane. Või pallivaldamine väga selgelt ühele naiskonnale. See, kes valdab vähem palli - ta ei saagi liiga palju mängupilti rakendada, aga kui meil olid võrdsemad mängud. Näiteks Soome - Island või see esimene alagrupp, mis oligi kõige tasavägisem - seal nägime läbimõeldud jalgpalli. Jalgpallist tuleb aina rohkem andmeid, spetsialist on aina rohkem haritud. Koondiste juures on aina rohkem staff'i. See annab võimaluse mängupildis kogu aeg samme juurde teha. On rohkem spetsialiste, kes keskenduvad väikestele nüanssidele: nurgalöögid, standardolukorrad - kõik need asjad on aina kvaliteetsemad ja professionaalsemad.

Mängijad peavad suutma selle välja mängima ja info ära raalima. Järelikult peaks mängijad olema ka justkui paremad.

Kindlasti! Terve maailma jalgpall areneb edasi, naiste jalgpall eriti. Mida rohkem sinna raha investeeritakse, seda rohkem liigubki see mäng edasi. Võtmekoht on tihti see, kui palju on seda tagatoa jõudu. Kui palju on treenereid-eksperte, kes suudavad suunata ja juhendada oma mängijaid? Mängijaid see ju ilmselgelt motiveerib, kui sinuga tegeletakse rohkem, sul on paremad võimalused taastuda ja nii edasi. See on üks suur pall, mis aina edasi liigub.

Mida näitasid alagrupimängud kaheksa parema naiskonna kohta? Kes on ikkagi kõige potentsiaalsem Euroopa meister?

Ma olen vana katkine plaat - Hispaania on mänginud väga voolavalt. Nende ründeliin ja poolkaitseliin... väga hästi liiguvad, tekitavad ülekaalumomente - nad pakuvad igas minutis justkui midagi uut. Väga mitmekülgselt mängivad. Ka teised suuremad soosikud on olnud sümpaatsed. Saksamaa kukub sellest pundist tõenäoliselt välja - neil on olnud kaks suurt tagasilööki: kaotasid kapten Giulia Gwinni kohe esimeses mängus paremkaitses ja tema asendaja sai punase kaardi. Saksamaale tuleb põnev väljakutse, aga ma arvan, et seegi on asi, mida on põnev jälgida. Inglismaa ka samamoodi - väga mitmekülgselt mänginud: kas läbi madalate söötude, kõrgete tsenderduste. Nende masinapark on ka väga lai. Tõsi, esimene mäng läks neil tugeva Prantsusmaa vastu rappa. Ka Prantsusmaa on tugev. Puder ja kapsad. Hispaania ja Prantsusmaa on samas turniiripuu pooles. Nad võivad peagi üksteist välja kukutada, aga enne tuleb need veerandfinaalid ikkagi mööda saata.

Esimene paar alustab kolmapäeval: Norra - Itaalia. Kes on soosik?

See on väga hea küsimus! Norras on individuaalselt väga kõrge klassiga mängijad, samas mina ei ole üldse veendunud nende mängupildis. Kuidagi ei voola need asjad nii nagu tahaks. Seetõttu ütleks, et Itaalia on tegelikult... kuidagi natuke voolavam on nende mäng. Ma natuke tahaks ise ka teadlikumalt sinna Itaalia paati istuda. Lihtsalt sellepärast, et natuke tahaks Norrale ninanipsu teha - te peate ka nüüd pingutama! Ei ole asi ainult selles, et teil on superstaarid, vaid peate ka oma mänguga veenma. Norra puhul võib olla see, et üksikud staarid otsustavad mängu ära ja nii on. Aga ma tahaks natuke Itaaliale pöialt hoida!