Naiste jalgpall on üks kiiremini arenev spordiala maailmas, kus on lühikese ajaga murtud barjääre ja saavutatud verstaposte, mis meestele ammu loomulikud. Paljude meelest väga suur roll võrdõiguse edendamisel oli ühel saatuslikul suudlusel naiste MM-i finaalis, mis aitas macho-kultuuri müüre murda mitte ainult maailmameistriks tulnud Hispaanias, vaid kajas vastu üle ilma.

20. august 2023. Üle 75 000 staadionile kogunenud fänni ja 200 miljoni televaataja ees rullub lahti naiste jalgpalli MM-i finaal. Madalaskoorilises, aga väga võitluslikus matšis alistab Hispaania Inglismaa 1:0 ja kroonitakse esimest korda riigi ajaloos maailmameistriks. Kuid triumfi haripunktis leiab aset hetk, mis varjutab peaaegu täielikult sportliku tulemusse.

"Seda suudlust nähes oli mu esimene reaktsioon šokk. Telefon kukkus põrandale," ütles Hispaania naiste profiliiga president Beatriz Alvarez Mesa. "Ma mõtlesin ausalt öeldes, et olgu pealegi, meie president tegi seda sellisel hetkel kõigi nähes. See pidi olema meie kui koondise hetk, aga mitte tema hetk," ütles profijalgpallur ja koondislane Laia Codina.

Hetk, kui Hispaania jalgpalliliidu toonane president suudleb koondise tähtründajat suule, toob kaasa algul jahmatuse, aga siis tänavaprotestid, suurpuhastuse Hispaania jalgpalli tippjuhtkonnas, isegi kriminaalasja ja lõpuks ka palju positiivset.

Asjaosaliste sõnul polnud saatuslik suudlus üksik libastumine, vaid viimane piisk karikas, kus lahvatas aastakümneid hõõgunud ülekohtu ja alandatusse tunne. Üks, kes seda hästi teab, on hetkel Itaalias Fiorentina klubis mängiv pikaaegne Hispaania koondise kapten Veronica Boquete. Kui 38-aastane Vero – nagu teda kutsutakse – alustas, oli naiste mäng isegi nii jalgpallihullus riigis sisuliselt olematu.

"Ma olin oma kodulinnas ainus tüdruk, kes jalgpalli mängis. Jalgpalliliidu reeglid keelasid tüdrukutel poistega koos mängida. Ma treenisin ja käisin igal kohtumisel, aga istusin pingil, sest mind ei lubatud väljakule," ütles Boquete.

Töökuse ja talendiga murdis Vero juba 17-aastaselt Hispaania rahvuskoondisse, kus kohtus 2005. aastal pikaaegse ja võib tagantjärgi öelda – kurikuulsa Hispaania koondise treeneri Ignacio Queredaga, kelle töövõtete hulka kuulusid verbaalne alandamine ja füüsilised noomitused.

Ignacio Quereda õõnestas pidevalt mängijate eneseuhkust ja enesekindlust. Ta ütles neile, et nad on paksud. "Sa oled paks, sa ei oska jalgpalli mängida. Sa ei oska ega suuda mitte kunagi jalgpalli mängida," tsiteeris spordiajakirjanik Danae Boronat. "Ma mäletan tema kommentaare, homofoobseid kommentaare. "Sul on vaja suurt riista või suurt meest, kes sind paika paneb." Jah, igasuguseid kommentaare oli," lisas Boquete.

"Ta oli naistevihkaja ja homofoob. Treener, kes ei austanud naisi. Aga kogu võim oli tema käes. Ta võis teha, mida tahtis, sest ükski tema ülemus ega jalgpalliliit ei hoolinud mängijate saatusest," sõnas Boronat.

Üks asi oli toksiline õhkkond, aga ka olmeliselt koheldi naiste koondist meestest kehvemini. "Kui Hispaania rahvuskoondis neid kutsus, teoreetiliselt oma unistust ellu viima, et esindada Hispaaniat MM-il või EM-il, oli see neile hoopis hirmus hetk, sest neid koheldi halvasti, halvustati ja eirati," rääkis Boronat. 

"Näiteks polnud neil sobivas suuruses riideid ega varustust. Neile anti meesmängijate riideid. Neil polnud oma varustust. Nad treenisid väljakutel, mis polnud kõrgeima taseme jaoks valmis. Need olid porised väljakud, kus olid hirmsad tingimused," lisas ajakirjanik.

Kui Hispaania 2015. aastal esimest korda naiste MM-ile jõudis, oli koondis toonase kapteni Boquete sõnul vaimselt kurnatud ja Kanadas toimunud turniir läks aia taha. Pärast mängijate avalikku pöördumist saadeti 27 aastat koondist tüürinud Quereda küll erru, kuid tema asemele määrati vähekogenud ja selle ameti jaoks võrdlemisi noor Jorge Vilda.

"Jorge Vildal polnud pädevust isegi seenioride võistkonna treenimiseks, sest ta oli alati ainult väikeseid tüdrukuid treeninud ja tal polnud tipptasemel kogemusi. Ta ei osanud koondise treenimist korraldada," rääkis Boronat.

"Me pidime öösiti uksed lahti jätma, sest ta tahtis kontrollida, kas oleme oma tubades. Meil ei lubatud kunagi võistkonnakaaslaste tubades käia," meenutas Vero. "Kaptenid pidid lõuna- ja õhtusöögi ajal istuma ja temaga silmsideme looma, ehkki olime eri laudades, sest ta kartis, et hakkame temast rääkima. Ta käitus väga kontrollivalt."

Endine koondislane ja Hispaania naiste sarja Liga F juhtiv Beatriz Alvarez Mesa meenutab, kuidas enamiku tema karjäärist oli naiste jalgpall amatöörsport ning jalgpalliliidu juhtkond suhtus profiliiga loomisse pika hambaga, mistõttu Liga F alustaski tegevust alles 2022.

"Jalgpalliliiga ei tahtnud, et naiste jalgpallist saaks profispordiala. See selgitab kõiki takistusi ja tagasilööke, keeldumist tunnistada meie juriidilist pädevust ja pidevaid katseid meie edusamme takistada. See on väga keeruline olnud," rääkis Alvarez Mesa.

Isegi, kui profiliiga käivitus, käis asi koondises vana malli järgi. Naised treenisid meeste koondisega võrreldes palju kehvemates tingimustes. "Polnud tehnoloogiat ega tipptasemel treeninglaagreid. Mängijad reisisid tingimustes, mis polnud eliitkoondise väärilised. Neid koheldi kui tujukaid ja ärahellitatud lapsi. Nende palveid ei võetud kuulda," rääkis ajakirjanik Boquete.

"Rahvuskoondis jäi amatööride pärusmaaks. Oli väga vähe vahendeid treenerite, tehnilise korpuse ja arstide jaoks. Neid koheldi amatööridena," lisas Alvarez Mesa.

2022. aasta sügisel, üheksa kuud enne lähenevat MM-i Austraalias ja Uus-Meremaal ähvardasid 15 koondise kandidaati, et loobuvad halva kohtlemise tõttu suurturniiril osalemisest. Laia Codina, kes muidu mängib Londoni Arsenalis, oli üks, kes sai tänu äralangejatele koondisekutse. "See pidi mulle õnnelik hetk olema, aga oli hoopis kurb hetk. Aga ma teadsin ka, et see hetk võib ajalugu muuta," rääkis Codina.

2023. aasta suvel toimunud kuuajane turniir, kus osalesid 32 riigi koondised, oli ajaloo suurima vaadatavusega naiste spordivõistlus. "Väljakul olles ma tundsin, et koondis on oodatust võimsam. Mingil hetkel pidin ma võitlema ja teistele tõestama, et ma tegin õige otsuse," meenutas Codina.

Pärast keerulist turniiri algust purjetas Hispaania finaali ainsatki kohtumist kaotamata. Sydneys toimuvat finaalmatši lendasid koha peale vaatama teiste seas Hispaania kuninganna ja printsess. Nende kõrval istus Hispaania jalgpalliliidu president Luis Rubiales. Nende silme all tegi Hispaania koondis ajalugu.

"Seda on keeruline kirjeldada. Kui oled nii palju aastaid mingi eesmärgi nimel töötanud, siis on karika tõstmise hetk... Sa tõstad selle üles ega tea enam järsku, kus sa oled. See on tühi tunne, aga samas oled õnnelik. Segased tunded ja šokk," rääkis koondislane Alexia Putellas.

Juubeldamise kõrval tõmbas aga tähelepanu Hispaania jalgpalliliidu president. "Luis Rubiales ei käitunud tähistamise ajal normaalselt. Hispaania kuninganna oli tema kõrval, kui ta endal munadest haaras. Ta nagu näitas, et võib kuninganna juuresolekul mune hoida, kui tahab. Nagu oleks see tema võit ja keegi ei söandaks talle öelda, mis on õige või vale," sõnas Boronat.

Järgnes episood võidutseremoonial, kui ta suudles tähtründaja Jenni Hermosot. "Kui ma peaksin stsenaariumi kirjutama, poleks seda juhtunud. Aga see polnud minu teha. Sellega sai ta näidata, et tema on siin," rääkis ajakirjanik. "Tema on jalgpalliliidu kõige võimsam mees. Ta püüdis öelda, et tema on siin ja mängijad on temast madalamal."

Jalgpallikuninga käitumisele järgnes torm, mis peaaegu varjutas meistritiitli. Nii tagasilennul kui koondise ühisel puhkusel Ibiza saarel käisid Rubiales ja teised funktsionäärid Hermosole peale, et ta kinnitaks avalikult, nagu oleks suudlus toimunud vastastikusel nõusolekul.

"Kõik püüdsid oma nahka päästa, aga keegi ei hoolinud Jennist. Ja ta tundis sel hetkel, et teda on üksi jäetud," rääkis Codina.

Võinuks arvata, et inimesed tulevad tänavatele võitu tähistama, aga tuldi hoopis väljendama pahameelt ühe mehe käitumise pärast. Kui koondislane Alexia Putellas, kes argipäeviti esindab FC Barcelona klubi, säutsus "Se acabo", mida võib tõlkida "nüüd aitab", sai sellest omamoodi hüüdlause Hispaania MeToo kampaaniale.

"Alexia Putellase hüüdlause oli tõeline tsunami. Sel hetkel said kõik naiste jalgpalli fännid ja toetajad aru, et mängijad vajavad nende abi. Nad said aru, et seda tuleb teha ühe häälega ja massiga. "Se acabo". Nad said aru, et mängijad küsivad abi," ütles Boronat.

Rubiales süüdistas võltsfeminismi ja rääkis enda ühiskondlikust tühistamisest. "Ma ei astu tagasi. Ma ei astu tagasi," ütles ta.

Järgmisel päeval tagandas Hispaania jalgpalliliit ta ametist, pisut hiljem pani rahvusvaheline liit talle tegutsemiskeelu ning tagatipuks algatati kriminaalasi nii Rubialese kui ka kolme naiste koondisega seotud funktsionääri suhtes. Tunnistajapingis avas suu ka Jenni Hermoso ise.

"Ma tunnen, et minuga käituti lugupidamatult. Minu arust oli see hetk, mis rikkus ära ühe mu elu kõige õnnelikuma päeva. Mulle on väga oluline öelda, et ma ei soovinud seda tegu mitte kordagi ja veel vähem ma ootasin seda, sest see oli lugupidamatus," sõnas mängija.

Rubiales mõisteti tänavu veebruaris süüdi seksuaalrünnakus ning teda trahviti 10 000 euro ja lähenemiskeeluga, teised funktsionäärid jäid õigeks. Otsuse on lubanud edasi kaevata nii Rubiales kui ka prokuratuur. Tippjalgpallurid ütlevad aga nagu ühest suust, et suudlusskandaal tegi naiste vutile ja võrdõigusele üle maailma teene.

"Muidugi ei taha ma seda ise kogeda, aga see juhtus ja ma usun, et see aitas midagi muuta. Nüüd on meil kõigil parem maailm," rääkis Boquete. "Ma usun, et praegu saab enamik inimesi Hispaanias aru, et selline käitumine pole vastuvõetav. Ja kui see juhtus jalgpalli suurima alaliidu presidendiga, siis on see selge sõnum kõigile teistele."