Eesti Korvpalliliidu uues arengukavas on rõhk treeneriameti väärtustamisel
Eesti Korvpalliliit tutvustas kolmapäeval oma uuendatud strateegiakava "Korvpall 2035" ning rääkis korvpallist laiemalt - eesmärkidest ning teemadest, millega on hästi ja neist, mis vajavad parandamist.
Strateegiat tutvustasid Eesti Korvpalliliidu president Priit Sarapuu, peasekretär Gerd Kiili, liigade ja võistluste juht Henri Ausmaa, spordidirektor Raido Roos, treenerite koolitusjuht Indrek Visnapuu, ning turundus- ja kommunikatsioonijuht Eerik Parvits.
Arengukava terviktekstiga saab tutvuda korvpalliliidu kodulehel.
Sarapuu sõnul on alaliidu peamine eesmärk noorte treenerite arvu suurendamine. "Parandada treenerite kvaliteeti ja läbi nende treenerite ka rohkem litsentseeritud mängijate ja harrastajate arvu. See on see, kuhu meil on kõige suurem rõhk läinud oma eesmärkide püstitamisel," ütles ta.
Sarapuu ütles, et korvpalliliit on hakanud tegema samme, et noori treenereid ala juurde meelitada. "Oleme aru saanud, et ainult sõnadega midagi ära ei tee. Oleme hakanud ise stipendiume määrama, eelkõige noorte tüdrukute treeneritele," ütles ta.
"Tahame seda suurendada, veelkord koos klubidega leida noori, kes tahaksid treeneriametit omandada ja aidata neid sellel teekonnal kolmandast kategooriast viiendani. Suhtleme ka teiste alaliitudega, et saada mõttekaaslasi rääkimaks EOK ja riigiga," jätkas Sarapuu. "Praegu teatavasti toetatakse viiendat kategooria treenereid, tegelikult võiks see hakata kolmandast peale, et klubidel oleks lihtsam noori ameti juurde tuua."
"Treeneriamet kipub olema teine, kohati ka kolmas amet. Meie korvpallis ei näe erinevust, kas õpetaja või treener, kõrgharidusega pedagoogid on nad mõlemad ja ka palgas peaks olema võrdusmärk," ütles Eesti Korvpalliliidu president.

Samuti tahab alaliit näha noormängijate arvu kasvu, aga selleks on vaja konkureerida teiste spordialadega. "Meie demograafia ei ole ka teatavasti väga positiivne," ütles Sarapuu. "Meil on ka edulugu näidata, eriti poiste ja meeste pealt. See annab meile väikese eelise. Ja tegelikult meil ei ole täna probleemi, poisse ja tüdrukuid tahab trenni tulla. Pigem on suurem probleem treenerid, aga ka mõndades kohtades infrastruktuur ehk saaliajad ja treenimisvõimalused. Siin on omavalitsused kindlasti palju ära teinud, aga kindlasti on veel palju teha, et neid saale juurde teha."
Eesti korvpalli lipulaev, meeste rahvuskoondis on oma eesmärgid saavutanud. "Selle hindajaks on rahvas. Strateegilised eesmärgid, mis püstitasime viis aastat tagasi - oleme jõudnud nii 2022. kui 2025. aasta EM-finaalturniirile ja ilmselge on see, et [tänavu] on ambitsioon ka edasi pääseda," rääkis alaliidu president. "Aga seal on 24 väga võrdset võistkonda ja meil on keeruline alagrupp."
Uuendatud "Korvpall 2035" arengukavas on lisaks treenerite töötasule rõhku pandud treeningute korraldajatele, et need pakuksid mitmekülgset spordiharidust ja on oma kogukondi liitvad ning professionaalselt juhitud organisatsioonid. Lisaks tahetakse arendada koduseid liigasid, et need oleksid atraktiivsed nii publikule kui toetajatele ning et rahvuskoondised oleksid maailmas ja Euroopas konkurentsivõimelised.
Vaata ka spordisaate lugu:
Toimetaja: Kristjan Kallaste