Lund küll Tartu Ülikooli spordihoones ei olnud, kuid TV 10 etapil osalejad said ka kelgutada. Järgmise aasta Milano ja Cortina d'Ampezzo olümpiamängudele pürgiv Emma Triin Seer tõi noortele proovimiseks rullikutel suvekelgu ja oma käega katsumiseks võistluskelgu, millega ta selja taha jäänud hooajal kihutas Norra, Austria, Saksamaa ja Läti radadel. Kergejõustikust tugeva põhja saanud Emma Triin jõudis maailma karika tasemel kelgutajaks seejuures kõigest kahe aastaga.

"Sinine on minu võistluskelk, millega ma siis võistlen. Hetkel ta on 21 kilogrammi ja jalase teeme jää järgi ehk oleneb sellest, kui kõva jää on. Lihvime kas natukene teravamaks või siis nürimaks. Musta värvi suvekelk on kõige tavalisem, selline rullikkelk, millega saab lihtsal rennist alla lasta ja starte harjutada," kirjeldas Seer oma varustust.

***

Kui kaua üks kelk vastu peab, kui ikkagi korralikult seda võistlushooajal kasutada?

Tegelikult üks kelk peab väga hästi vastu. Kui suurt õnnetust ei juhtu või kukkumist, kus ta saaks täiesti pooleks murduda, siis ta peab väga hästi vastu. Igasugustele väikestele müksudele peab väga hästi vastu. See võistluskelk ise on kaheksa aastat vana, väikseid asju saab tema juures uuendada. Põhi iseenesest mulle sobib, seda enam ei vaheta, aga vahetame kronsteine, väiksemaid mutreid, mis uuendavad ja annavad selle pehmuse just kelgule juurde, et kurvides oleks lihtsalt mugavam sõita.

Millised kiirused sa oled selle kelguga sisse saanud ja kus parimad tulemused on saadud? Millistel radadel?

Parimaks kiiruseks on Winterbergi rada [Saksamaal]. Ta on juba iseenesest kiire rada ja minu kiiruseks oli seal vist 128 kilomeetrit tunnis. Oma kodurajal Siguldas on maksimaalne kiirus selline 112 km/h, seal ma väga palju rohkem ei saa, sest rada on iseloomult selline. Aga enamus kiirematel radadel tuleb ikka selline 115 kuni 120 km/h arvestada ära. See on selline keskmine. Oleneb väga palju kelgu tüübist ka.

Millised on kelgutaja treeningud? Kas või kuidas need erinevad näiteks kergejõustiklase omast?

Suvetreeningud väga palju ei erinegi kergejõustiku omast ja see on ainult positiivne, sest see on mulle tuttav ja ei ole otseselt mulle koormuseks. Talitreening on aga ikkagi põhiliselt väga paljud laskumised ja starditreeningud ja nendega tuli alguses vaeva näha. Kui sinna rütmi juba ilusti sisse saada, siis need treeningud on ka väga okeid.

Milliseid treeninguid sa nii-öelda maa peal, mitte kelgumäel teed?

Praegu teengi jõusaalitreeningut, lihtsalt üldfüüsilist treeningut ja väga soovitatakse pilatest teha, sest see on just kerelihastele ning kuna kelku juhitakse just kerelihastega, siis kõik kerelihased ja sisemised lihased on väga olulised. Sa pead hästi stabiilne olema kelgu peal, kelk tunnetab iga väiksema minimaalse liikumise ära. Nii on oluline, et kõik lihased oleks võimalikult tugevad. Kui nad on tugevad, siis nad on ka kontrollitavad. Seal on lihtsalt see füüsikaline loogika taga.

TV 10 noored said Tartu etapil näha ka, millise kiivri, visiiri ja võistlusvormiga 21-aastane Emma Triin Seer jääradadel kelgutab. Kogu koolipõlve tegeles ta usinalt kergejõustikuga, proovides kõiki alasid, kuid eriti hästi istusid talle sprindid. Kergejõustikus olid tema treeneriteks Kelly Kvarnstrom ja Tiina Torop.

Räägime natukene sinu lapsepõlvest ka. Milline see oli ja milliste harrastustega sa siis tegelesid?

Minu lapsepõlv oli selline omapärane, et ma olen väga aktiivne laps, aga mulle väga seltskond ei meeldi. Ma saan sõpru leida ruttu, sellega mul pole probeeme, ma räägin kõik surunuks, kes vaja surnuks rääkida on, aga kuna mulle väga meeldis joosta, siis lihtsalt olingi kogu aeg jooksurajal või kodus jooksin. Hea lugu on rääkida sellest, et kuidas meil on kodus köögilaud keskel just nii, et köögilaua ümber saab joosta ning siis ma jooksin seal nii: jooksen, jooksen ja ikka jooksen ning seisma kuidugi ei jäänud vähemalt poole tunni jooksul.

Ja see jooksuarmastus päädis siis ka võistlemisega TV 10 Olümpiastardis?

Just nii, see läks järjest edasi. Algul läksin [esimeses klassis] lihtsalt kooli huviringi ja sealt edasi liikusin juba kergejõustikutrenni Audentese spordiklubisse ja sealt edasi juba treeningud Tartu Ülikooli akadeemilises spordiklubis. Kõik need on seotud jooksmisega. Jooksmine on väga hingelähedame ja siiamaani. Kelgutamistrenni saab jooksmisega siduda, võhma on ikkagi vaja, ma siiani armastan väga jooksmist.

Meenuta natukene seda 10 Olümpiastardi aega, võistlusi. Milline see oli?

Oi, ma mäletan, kui närvis ma olin. Tõesti minu jaoks oli TV 10 ikkagi suur võistlus, närv on üleval, kaamerad igal pool ja pead lehvitama ikka stardis, kui finaali saad. See on väga äge kogemus ja mulle väga meeldib kergejõustikuseltskond, kõik on väga sõbralikud, kõik on väga toetavad stardis. Nii toredad sõprused on siiani kestma jäänud. TV 10 on ikkagi väga armas, aga ma mäletan, et kuidas ma olin nii närvis, kui ma seal [B-finaalis] jooksma pidin hakkama. 60 meetrit ma terve aeg vist mõtlesin, et issand, siin ma jooksen.

TV 10 sarjas jooksis Emma Triin Seer parima tulemuse välja 2017. aastal Võrus toimunud vabariiklikul etapil, kus sai 60 meetri jooksus 83 võistleja seas kaheksanda koha. Kaks kiiremat olid siis Anna Maria Millend ja Liisa-Maria Lusti, kellega koos võitis Emma Triin hiljem teatejooksudes U-16 ja U-18 vanuseklassi Eesti meistrivõistlustel kuldmedaleid (4 x100 m ja 4 x 200 m ja ka 4 x 100 m tõkkejooksus). Edukates teatejooksudes oli tema võistkonnakaaslaseks ka kõrgushüppaja Elisabeth Pihela. Kaks aastat tagasi vahetas aga kergejõustiku kelgutamise vastu.

Miks, kui see jooksmine sulle nii meeldis, sa otsustasid kelgutamise kasuks?

Kelgutamise kasuks otsustasin just seetõttu, et tundsin, et midagi on kergejõustikus ammendunud, seal ei muutu midagi ja need tulemused jäid kuidagi ka väga üksluiseks. Ma tundsin, et vajan uut väljundit. Kaalusin täitsa spordiga lõpetamist või siis proovida mitmevõistluse peal laiemat pilti, et püüda sealt tulemust. Minu isa [Marek Seer] on olnud varem kelgutaja, siis tema poolt tuli selline siht: kas sa sooviksid kelgutamist äkki proovida? Nii ma otsustasingi, et jah, ma täitsa olen nõus proovima.

Mis sa ütled tänastele noortele võistlejatele, miks tasub sporti teha?

Sporti tasub teha, sest see on nii hea sulle ja see on nii tore koht, kust leida sõpru ja saada nii omapärast kogemust, sest kõik inimesed ei tee sporti ja nad ei saa mitte kunagi aru, mis tähendab spordimaailmas olemine ja spordi tegemine. Ma väga soovitan sporti teha ja sellest täieliku naudingu välja võluda.

TV 10 Olümpiastarti sarja Tartu etapil parimatele diplomeid jaganud Emma Triin Seer õpib lennundustehnikat Eesti Lennuakakadeemias ja pürgib spordis uue tee leidnuna olümpiaunistuse poole.