Erinevalt eelmisest ei tähenda 2025. aasta olümpiamängude ega meeste jalgpalli suurturniiri ehk MM-i või EM-i aastat. Samas toimub justnimelt Eestis päris palju olulisi rahvusvahelisi sündmusi.

Juhan Kilumets vestles ERR-i sporditoimetuse juhi Rivo Saarnaga, et tuua kuulajateni see, millistele sündmustele on ERR-i vahendusel võimalik alanud aastal kaasa elada.

"Kui vaatame uut aastat, siis spordi otseülekannete üldine maht Eesti Rahvusringhäälingus on käesoleval aastal mõnevõrra väiksem kui ta on olnud varasematel aastatel," rääkis Saarna. "Erinevus ei ole väga suur- kui oleme seni teinud kuni 350 otseülekannet aastas, siis uuel aastal on meil ligikaudu 80 ülekannet vähem."

"See on muidugi kärbete mõju, millest avalikus sektoris on räägitud piisavalt, aga mis ei ole puutumata jätnud ka Eesti Rahvusringhäälingut ja sporditoimetust," lisas toimetuse juht.

"Kõige suurem tükk, mida televaataja ERR-i kanalites ei näe, on jäähoki maailmameistrivõistlused. Sellega on meie vaatajad ilmselt juba harjunud, me oleme rohkem kui viis aastat vahendanud jäähoki maailmameistrivõistlustelt paremaid mänge, tavaliselt on olnud 30 kohtumist ETV2 ja ETV+ kanalil. Neid ülekandeid käesoleval aastal ei tule," ütles ta.

Ülekannete aasta on veidi tasakaalust väljas, sest aasta esimeses pooles on palju sündmusi ka kodumaal. "Väga paljude rahvusvaheliste suurvõistluste ülekandeid toodetakse Eesti Rahvusringhäälingu poolt. Alustades iluuisutamise Euroopa meistrivõistlustest, Otepääl toimuvast kahevõistluse maailma karika sarja etapist, Lauluväljakul suusasprindi maailma karika sarja etapist ja lõpetades iluvõimlemise Euroopa meistrivõistlustega Tallinnas," ütles Saarna.

Muuseas näeb sel aastal ERR-i kanalitelt veel jäähoki, jalgpalli ja käsipalli rahvuskoondise mänge ning suusaalade MM-i, mäesuusatamise MM-i ja laskesuusatamise MM-i. Loomulikult näeb kodust jalgpalli meistriliigat ning noortespordi saateid.

"Aga võib-olla kõige kaalukam sündmus jääb kroonima teist poolaastat ja leiab aset septembris. Jaapanis Tokyos toimuvad kergejõustiku maailmameistrivõistlused. Need ülekanded jõuavad loomulikult ka meie vaatajateni ja nende kommentaatorite vahendusel, kes on neid harjunud tegema väga hästi," ütles Saarna.

"Probleem täna on selles, et kärbetega koos on kadunud meie operatiivne valmisolek reageerida positiivsetele sündmustele. Ma ei maininud siin ka ujumist ja on palju teisi spordialasid, miks mitte ka vehklemine, kus me küll tahaksime olla kohal ja vahendada sündmusi, aga see lihtsalt olude sunnil ei ole võimalik," lisas ta. "Meie võimekus toimuvale kiirelt reageerida ei ole nii hea kui see on olnud varasematel aastatel."

Sport ei tähenda ainult maailma paremate omavahelist heitlust. 18. jaanuaril toimub Tallinna lauluväljakul Euroopa spordipealinna programmi avaüritus. Just Euroopa spordipealinna austav tiitel 2025. aastal Tallinnale kuulubki.

Kindlasti võib üheks Eesti spordi tippsündmuseks kujuneda sügisel peetav meeste korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir. Seda eeldusel, et meie koondisel õnnestub veebruaris finaalturniiri pilet kindlustada.

Veel enne peetakse suvine Rally Estonia, mis kuulub MM-kalendrisse väikese pausi järel. On võimalik, et Rally1 autoga tuleb starti rohkem kui üks Eesti ekipaaž.
Loodetavasti toimub Eestis tänavu vähemalt üks kõrgetasemeline kergejõustikuvõistlus. Johannes Ermi fännklubi liikmed korraldavad augustis Pärnu Rannastaadionil viievõistluse, kuhu loodavad lisaks Ermile kohale meelitada mitu maailma tippkümnevõistlejat.

Eesmärk on rünnata viievõistluse maailmarekordit ja anda Eesti mitmevõistluse fännidele võimalus oma silmaga võistlemas näha Ermi ja tema kangeid konkurente. Võistluse korraldaja Veiko Kriisk rääkis Vikerraadiole, kui kaugel ettevalmistustega ollakse.

"Ideaalvariant oleks see, et kõik kümnevõistluse tipud Pärnus kohal, et oleks võimalikult kõrgetasemeline see võistlus. Et maailmarekord ikka langeks. Aga esimese võistluse kohta on see päris ambitsioonikas, vaatame, kuidas välja tuleb," ütles ta.

"Kuupäev on lukus - 9. august Pärnu rannastaadionil. Loodame jaanuari lõpuks võistluse välja hõigata. Kui mastaapne see tuleb, sõltub sellest, kuidas kuupäev ja formaat sportlastele kalendrisse mahub," lisas Kriisk.

Korraldajad rääkisid Johannes Ermi treeneri Holger Peeliga, kes aitas viievõistluse ilusti sportlaste treeningkalendrisse paigutada. "Holger ütles, et see oleks ideaalne - täpselt kuu MM-ini. Alad on täpselt sellised, et see oleks hea kontrollvõistlus kõigile, saavad testida vormi ja miks mitte maailmarekord ära teha. Peaks olema ahvatlev," ütles Kriisk.

Korraldaja rääkis veel, et suusõnaliselt on oma kohaleolekut kinnitanud Niklas Kaul, aga kutseid saadetakse kõikidele maailma tippudele. "Kes tahab vaadata, siis maailma esikümnele lähevad kutsed teele. Üritame maksimumi, vähem pole mõtet proovida," ütles Kriisk.

Kuidas vaatab 2025. aastale ette Eesti Olümpiakomitee? Mis tõuseb esile ja mida tuleb tähele panna? Vikerraadio küsis seda EOK alaliitude koordinaatorilt ja igapäevaselt Team Estoniaga tegelevalt Raido Mitilt.

"Minu jaoks on kaks asja. Kui olümpia juba jutuks, siis 2026. aasta taliolümpia ei ole kaugel ja juba käesoleva aasta teises pooles on Milano-Cortina olümpiaks valmistumine täies hoos.Kuna möödunud aasta Pariisi olümpiamängudelt medalit ei tulnud, siis kindlasti on ootused sellevõrra suuremad," sõnas Mitt.

"Teine asi on meie uue juhtkonna strateegia väljatulek. Üks asi on 100 päeva, aga aasta alguses plaanivad nad välja tulla uue strateegilise lähenemisega, see on kindlasti meie kontori ja minu tööd puudutav suurem eesootav asi," lisas ta.

Team Estonia plaanib sel aastal jätkata juba sisseviidud muudatustega ning süsteemi sportlastele personaalsemaks teha. "Lisaks on see, et täna jaotame Team Estonia eelarvest toetusi mitme erineva meetmega, mis tegelikult ei ole kõige loogilisem ja jätkusuutlikum enam. Sellele oleme juba otsa vaadanud, seda plaanime 2025. aastal muuta, mis natuke läheb kokku selle uue starteegilise lähenemisega," rääkis Mitt. "Eesmärk on, et kõik need toetused hakkaksid ühte jalga astuma."

Pea igal aastal tõuseb Eesti spordis esile ka mõni oluline teema või küsimus. Eelmisel aastal näiteks sportlaslepinguga seonduv või küsimus sellest, kui kättesaadav peab sportlane olema dopinguproovi andmiseks.

Mitt ütles, et tülisid ja vaidlusi tuleb lahendada kindlasti sellelgi aastal. "Team Estonia poole pealt pigem tahaks selgemaks teha selle, kuidas me sportlasi toetame, keda toetame ja miks toetame. Täna kohati tundub, et teeme otsuseid lühikese perspektiiviga, mis pole kõige õigem," selgitas ta.

"Seda pole kõige lihtsam teha, aga strateegiline lähenemine võiks olla paremini läbimõeldud ja loodetavasti uus strateegia seda ka võimaldab. Anname alaliitudele, sportlastele, treeneritele ja üldsusele läbipaistvust juurde ja asjaolulistele rohkem kindlust. Mida teha, et astuda järgmine samm, saada toetust," lisas ta.