Reedel toimunud valimistel andsid esimeses voorus oma hääle 119 EOK liiget, võiduks oli vaja üks hääl üle poole ehk 60 poolthäält. Kaljulaid sai 56 häält ehk jäi esimeses voorus võidust nelja hääle kaugusele, 23 häält saanud Erich Teigamägi langes välja. Teises valimisvoorus laekus samuti 119 sedelit, Kaljulaid kogus hääli 62 ning kaheksa aastat EOK-d juhtinud senine president Urmas Sõõrumaa 57.

"Ma arvan, et spordirahvas tahtis mingil määral muutust ja selle nad said. Miks mitte Urmas Sõõrumaa või Erich Teigamägi? Mulle isiklikult oli Erich Teigamägi madal häälte arv kergeks üllatuseks, aga Sõõrumaaga läks ju päris nugade peale," rääkis Vikerraadiole Delfi sporditoimetuse juht Gunnar Leheste. "Nendega, kellega ma olen rääkinud, kõnetab ühte näiteks naiste sport, teist nähtavus ja maine. Olgem ausad, maine peale tulevad ka sponsorid kohale. Mulle isiklikult ei meeldinud viimased paar aastat, kui olid üleval ahistamisjuhtumid ning EOK president ei suutnud võtta selget ja tänapäevast seisukohta. Argument, et mind polnud kohal ja ma ei tea, mis seal toimus, ei päde."

Leheste hinnangul liigub Eesti spordiüldsus Kaljulaidi valimisega tänapäevase juhtimise ja tänapäevase väärtusruumi suunas. "Väiksemad alaliidud tundsid end seni selgelt kõrvalejäetuna. Võib-olla Erich Teigamägil olid meile kui tippsporti armastavatele inimestele väga selged seisukohad, kuidas tippsporti tuleb arendada, aga olgem ausad, mingile Raplamaa spordiliidule ei lähe see olümpiamedal niimoodi korda nagu läheb kergejõustiku- või vehklemisliidule. Kaljulaid suutis kõnetada piisavalt palju alaliite, et osutuda võitjaks," sõnas ta.

"Kersti Kaljulaid oli kolmest see kandidaat, kes esindas suunamuutust ja ta võitis - napilt -, aga sport koosnebki eelkõike nappidest võitudest." tõdes Postimehe sporditoimetuse juht Ott Järvela, kes tõi seejärel välja, et Kaljulaid on spordis siiski täiesti tundmatu suurus.

"Tema panus Eesti riigile on väga suur, aga see, mida ta tegelikult arvab Eesti spordi sõlmprobleemidest, selgub läbi tema tegude. Tema ametisse saamine on seotud selle väärtuste paketiga, mille ta kujundas endale eelkõige vabariigi presidendi ametis ja see oli see, mida EOK täiskogu enamus selgelt usaldas ja sel põhjusel talle ka toetushääled tulid. Mis täpselt juhtuma hakkab, peab uus EOK president läbi oma tegude näitama," lisas Järvela.

"Spordiorganisatsioonid eelistavad reeglina stabiilsust ja sellepärast on minu meelest Kaljulaidi võit väga suur saavutus. Postimehe nädalakommentaaris nimetasin seda triumfiks ja arvan jätkuvalt, et see on õige, sest sellise suure suunamuutuse esile kutsumine spordi juhtimises on haruldane sündmus ja saavutus. Kahtlemata, iga triumfiga kaasnevad ka suurenenud ootused ja tal on vaja nüüd nendele vastama hakata," kinnitas Järvela.

Ka Õhtulehe sporditoimetuse juht Mart Treial usub, et Kaljulaidile tõi võidu põhjus, et Eesti spordiüldsus soovis näha muutust. Mis aga edasi saab, on ilmselt asjaosalistegi jaoks teadmata. "Rääkisin reedel [Kaljulaidi üheks asepresidendiks saanud] Tiit Pekiga ja küsisin, mis on esimesed kriitilised ülesanded. Ta ütles, et kõigepealt tuleb kokku leppida, mis suunas minema hakkame. Reaalsus on, et keegi ei tea, mis nüüd saama hakkab. Mis on kindel: Kaljulaid rõhutas oma viimases kõnes umbes seitseteist korda, et kõik koos hakatakse asju tegema. Mulle jääb Kaljulaidi retoorikast mulje, et kui enne kuskil mingi seltskond omaette otsustas, siis nüüd püütakse kaasata hääli Põlvast - Valgast - Kohtla-Järvelt - Jõgevalt ja nii edasi," arvab Treial.

"Kaljulaid ja Pekk rõhutasid mõlemad, et revolutsiooni ei järgne. Et ei ole nii, et oli Eesti sport enne ja pärast Kaljulaidi. See on selge, et lähiperspektiivis ei juhtu midagi. Sportlased teevad rahulikult trenni edasi ja midagi äärmuslikku ei juhtu. Mul on natuke selline tunne, et me mõtleme seda EOK juhtkonnavahetust, et nüüd hakkab hirmsasti suuri asju juhtuma. Suuremad protsessid lükatakse võib-olla käima ja näeme mingeid suundumusi äkki kolme-nelja-viie aasta pärast," arvas Õhtulehe spordiosakonna juht.