Ultrasportlane Rait Ratasepp avalikustas teisipäeval, et plaanib arendada edasi ja alistada 2021. aastal katkestatud katsumust. Selleks plaanib mees alates 21. maist kümnel järjestikusel päeval läbida kaks maratoni päevas ajalise eesmärgiga joosta iga 42,2 km alla kolme tunni. Maratonid jookseb ta Tartus, Viljandis, Pärnus, Tallinnas ja Vinnis 400-meetristel staadionitel.

Ratasepa tänavune katsumus on kasvanud välja varasematest jooksudest. 2020. aastal jooksis ta kuues Eesti linnas 20 maratoni 20 päevaga, lõpetades kõik maratonid vähem kui kolme tunniga. 2021. aastal suurendas ta panuseid ning seadis eesmärgiks läbida kümne päevaga kaks maratoni päevas, lõpetades kõik jooksud vähem kui kolme tunniga.

"Eesmärgipäraselt õnnestus mul joosta kuus maratoni, misjärel läksid ajad lõhki. Piirdusin viie päeva ja kümne maratoniga, sest tol aastal oli mu peamine eesmärk läbida 60 täispikka triatloni 60 päevaga," meenutab Ratasepp.

2022. ja 2023. aastal osales Ratasepp Eestis 24 tunni staadionijooksul. See kogemus avaldas mehele niivõrd suurt sümpaatiat, et idanema hakkas mõte võtta uuesti päevakorda 2021. aastal pooleli jäänud distants ja eesmärk, kuid uues kuues.

"Seekord jooksen kümnel päeval kõik maratonid 400-meetristel staadionidel. See on 2110 staadioniringi ning soovitud kiiruse hoidmiseks tuleb üks ring läbida keskmiselt 100 sekundiga. Katsumuse ajal vahetan ka asukohti ehk kokku jooksen kuuel staadionil viies asulas – Tartus, Viljandis, Pärnus, Tallinnas ja Vinnis. Ka stardiaegadele lähenen teisiti, jättes maratone lahutama enam-vähem võrdsed ajad: iga päeva esimene jooks algab kella 8 ja teine 19 paiku," selgitas ultrasportlane.

Kuigi kümnel järjestikusel päeval 84,4 km joosta on juba iseenesest väga keeruline ettevõtmine, teeb selle katsumuse kordades keerulisemaks just eesmärk läbida kõik 20 maratoni alla maagilise kolme tunni piiri. Lisaks paneb sedavõrd pikalt staadionil tiirutamine lihased täiendava koormuse alla. Vinti keerab juurde ka toimetulek vähese unega.

"Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et maratonide vahel on piisavalt aega, kuid tegelikult mitte. Enamus jooksuvälisest ajast kulub taastumisele, mh tuleb mul päevas tarbida umbes 10 000 kilokalori jagu toitu ja seda ennekõike ajal, mil ma ei jookse," rääkis Ratasepp.

Staadionijooksu plussiks peab Ratasepp aga paremaid võimalusi hoida tempot ühtlasena ja suuremat sõltumatust ilmast: vihmase ilma korral ei teki staadionile veelompe ja tuulise ilma korral tuleb tuulega võidelda kõige enam 200 meetrit korraga. Lisaks väldib Ratasepp staadionil jooksmisega liikluses jooksmise murekohti.