18. oktoobril 90-aastaseks saanud Eesti (spordi)fotograafia suurmees Lembit Peegel on tegus tänaseni: oli oktoobri algul pildistamas jalgpalli Rahvuste Liiga mängul Eesti – Luksemburg, on koostamas oma loomingut kokku võtvat fotoalbumit.

Meenutan kohtumist Lembituga 2025. aasta jaanuaris Fotografiskas, kui valmistati ette tema suurt isikunäitust "Peegel/Pildis". Tema säravast varamust oli näitusele valitud poolsada meistritööd aastaist 1970–1990, pluss töid ka hilisemast perioodist.

Kuidas poksi kärbeskaallasest kujunes fotograafia tippraskekaallane, on omaette lugu. Lembitu sügav sõprussuhe fotograafiaga on kestnus üle kuuekümne aasta. Selle teekonna algusest kõneldes on ta alati leidnud sooje sõnu 1991. aastani ilmunud ajakirja Kehakultuur legendaarse piltniku Gunnar Vaidla kohta. Vaidlat peab Lembit oma õpetajaks ja mentoriks.

Lembit sai tuule tiibadesse Spordilehes läinud sajandi seitsmekümnendail-kaheksakümnendail. 1958–1993 ilmunud Spordilehe tiraaž ulatus parimail päevil 70 000-ni ja lehe edus oli mõjus osa Lembitu fotodel. Tema pildid peegeldasid spordi ilu ja valu.

Kuulusin Spordilehe meeskonda 1982–1991, noist aastaist meenutan koostööd Lembituga. Meie lainepikkused klappisid. Mäletan, et piisas sellest, kui talle lühidalt selgitasin, milliseid fotosid oma loo juurde vajaksin ja mõne aja pärast ilmus Lembit toimetuse pimikust, fotod näpus. Ja tabas raudselt kümnesse. Tema tööd andsid lugudele tuntava lisandväärtuse. Spordilehe omaaegne fenomen ja Lembit Peegli fenomen olid tihedalt läbi põiminud.

Lembit on pildistanud neljal olümpial: Barcelona 1992, Lillehammer 1994, Atlanta 1996, Nagano 1998.

Mul on silme ees kaks fotot Lembitu isikunäituselt Fotografiskas, mõlema keskmes Erika Salumäe.

Suurepärane mustvalge foto Erika pidulikust vastuvõtust Raekoja platsil pärast võidukat Suli olümpiat. On aasta 1988, fotost õhkub mingit erilist väge, selles peegelduvad tollased meeleolud. Erika pea kohal lehvimas suur sinimustvalge. Milline sisendusjõud!

Ja teine jäädvustus: Erika triumfeerimas 1992. aastal Barcelonas, näol ehe võidurõõm: 56-aastase vaheala järel olümpiakuld iseseisvale Eestile. Võimas jäädvustus!

Kaks Lembitu Moskvas tehtud fotot on minu jaoks tõelised reliikviad. Ühel istume Lužniki spordihalli tribüünil koos Montreal Canadiensi legendaarse väravaluku, 2025. aastal manalateele läinud Ken Drydeni ja mu ammuse sõbra, juba üle veerand sajandi Torontus elava ja NHL-i süsteemis tootva ajakirjaniku Igor Kupermaniga. Teisel jäädvustusel olen usutlemas kahekordset kümnevõistluse olümpiavõitjat Daley Thompsonit.

Lembitu unikaalses kogus on ca 600 000 negatiivi, koos digifotodega ulatub tema pärand miljoni kaadrini.

Ja ma usun, et Lembitu loomingut kokku võtvas fotoalbumis on ka peegellikke jäädvustusi MM-i finaalturniirile jõudmisega Eesti spordimaastikul ajalugu teinud võrkpallist ja võrkpallureist.

Jõudu, Vana Toriseja! Ka sina oled ajalugu teinud.