Kergejõustikutreener Peel Eesti koondisest MM-il: paneme hindeks nelja
Kergejõustikutreener Holger Peel hindas Eesti koondise esitusi äsjalõppenud kergejõustiku MM-il Budapestis võimetekohase neljaga. Peel ütles ERR-ile, et suuremateks edusammudeks oleks vaja süsteemset riiklikku suhtumist.
Holger Peel, eestlaste jaoks on kergejõustiku MM nüüd lõppenud. Alustame meie kümnevõistlejate esitusest - millise hinde kokkuvõttes anda võib?
No ma usun küll, et see on viis. Täiesti tasemel ja lõpuks murti läbi. See, mis kogu aeg ajakirjandus ennustab, et kui palju mehi ja kui kõvasti nad teevad, siis esimest korda lõpuks nüüd see põlvkond sai kolme mehega lõpetajate sekka ja korralike tulemustega.
Karel Tilga - Eesti läbi aegade paremuselt teine tulemus. Kas see oli midagi sellist, et on teada, et potentsiaal tal on ja kuskil pidi selle ära vormistama?
See tundus küll enam-vähem kindel, kohe. Kuigi kokkuvõtteks tegi ta ainult ühe isikliku rekordi, 1500 meetri jooksus - potentsiaali on mehel kõvasti. Esimest korda nägin, kui Karel tõesti stoilise rahuga sammus alalt alale, oli hästi kindel enda tegemistes.
Meil oli ka kaks debütanti seekord koondises. Gedly Tugi võistlus pigem ebaõnnestus, Elisabeth Pihelal korralik kõrgus ületatud. Mida nende kohta öelda?
Arvestades seda, et [Tugil] on küllalt stabiilne visketehnika, siis ta ei oleks tohtinud kuidagi kõrbeda. Eks vist kogu see miljöö ja kuumus ja kõik andis talle kõva kogemuse.
Aga Elisabeth tegi peaaegu oma tulemuse ära, sest ma nägin viimast treeningut Tallinnas ja võis nagu arvata, et ta esineb veel paremini.
Rasmus Mägi. Mida öelda ühe sportlase kohta, kes jätkuvalt jõuab tiitlivõistlustel nii kiiresti areneval alal finaali välja?
Nüüd juba 12 aastat on seda aega, et üllatavalt pikk karjäär noore mehe kohta. Ja ma usun, et ta... No olümpia kindlasti, aga võib-olla suudab veel ka edasi jätkata. 400 meetri tõkked on raske ala.
Eesti koondise jaoks kokkuvõttes - edukas MM või mitte?
Võimetekohane neli, hindeks paneme nelja. Kahju, et ei ole medalit Eestil, aga ega seda nii kergesti ei saagi.
Selle jaoks oleks vaja süsteemset riiklikku suhtumist. Nii nagu Norras, praegu kõik märkavad, ja Sloveenias. Riik on kõvasti panustanud. Isegi Poola on päris süsteemselt lähenenud spordi tegemisele.
On palju riike kindlasti veel, aga need nagu puudutavad ja nendega on kontakt, on näha, kuidas nad organiseerivad ettevalmistust, kuidas võistlusteks valmistutakse, kuidas viiakse tiimidena laagrisse, spordialaliidud kindlustavad igasuguse hoolduse ja abi. See on väga kõrgel tasemel neil. Ja siin võistlustel on ka näha, kuidas tiimidena tegutsetakse ja aidatakse.
Toimetaja: ERR Sport