Rikbergi sõnul kujunes lõpetamine rahulikult. "Mu oli plaan suht paigas, väikeste mööndustega. Korraks pidi tagasi tulema, aga hooaja alguses oli teada, et nüüd on kõik," lausus ta ERR-ile. "Panen viimase hooaja nagu torust tuleb, aga kuna olen aastaid võrkpalli kõrval teist tööd ka teinud, siis tegelikult on lihtne, süda on rahul ja tagasi ei ihka."

Toobal astus kõrvale juba eelmise hooaja järel. "Kui keegi kuskil võrkpalli mängib, siis ma ise kindlasti tagasi ei kibele. See on see koht, kus on piisavalt tehtud ja järelikult on õigel ajal mindud," lausus ta. "Eks ma oma tööga seoses puutun võrkpalliga nii või teisiti kokku. Aga minu hing on rahul ja mina väga palju paremini ei saanud."

Mõlemad jäävad ka tegevmängija karjääri lõppemise järel alaga rohkem või vähem seotuks. "Kindlasti jään mina niimoodi seotuks, et mu vend on Eesti koondise peatreener," sõnas Rikberg. "Kindlasti tahaks ka sinu [intervjueeria Alvar Tiisleri] ametit proovida, kommentaatori töö mulle meeldis ja võrkpall on alati südames. On see lihtsalt vaatamine või lastega mängimine. Seda ala armastad elu lõpuni ja midagi teha ei ole."

"Ega pisikust niisama lihtsalt lahti ei saa, et ükspäev tõmbad ukse kinni ja lähed," täiendas Toobal. "Mina olen alaliidus tööl, üritan asju teha võib-olla natuke paremini, nii hästi kui oskan ja nii hästi kui mu nõu vajatakse. Loodame, et tänu minule saab natuke ka nendest meestest, kelle vastu täna mängisime, tulevikutegijad Eesti koondises."