Kullamänge vaadates võib tunduda, et kohalik liiga pakub vajalikku tasavägisust, aga tegelikult on seis üsna vastupidine. Kuna kõrgliigasse oli käesolevaks hooajaks osalejaid raske leida, kaasati seltskonda varasemad esiliigameeskonnad. See muutis taseme ebaühtlaseks.

Hiljem finaali pääsenud meeskonnad mängisid erinevates alagruppides. Sparta võitis oma alagrupi täisedu ja väravate vahega 102:9. Jõgeva Tähe läbis alagrupi samuti täiseduga, nende väravate vahe oli 100:8. Kahtlemata pakub Eesti koondislaste vastu mängimise võimalus madalama tasemega klubidele palju motivatsiooni.

Tippmeeskondade ehk Sparta ja Jõgeva Tähe jaoks on olukord aga raske – ennast tuleb motiveerida ikkagi maksimaalselt pingutama. Pole ime, et parema väljundi saamiseks mängis Jõgeva kaasa Läti meistrivõistluste esiliigas ja välismaa poole vaatab ka Sparta.

Nii Sparta peatreener Rasmus Talviste kui Jõgeva Tähe peatreener Marko Saksing kuuluvad Eesti Saalihokiliidu juhatusse. Mida arvavad nemad lõppenud hooajast ja eeskätt rakendatud võistlusformaadist? "Tegelikult on ainult kaks võistkonda, kes mängivad. Ülejäänud on statistika rollis. Kahjuks nii on," oli Saksing otsekohene. "Ega me ei saa kahekesi ka mängida. Kahjuks on kellegi poolt tegemata töö või midagi on läinud valesti. Liigas on ainult kaks võistkonda, kes oskavad mängida."

Milline lahendus oleks parem? "Ega Eestis ei olegi. Oleme teistest kümme aastat maas. Lätis on maailma viies liiga, neil on kogu aeg 11-12-13 võistkonda. See on mõttekoht. Meie tahame Läti meistriliigas kaasa mängida, aga me ei jõua kahes liigas mängida. Mis siis, et need mängud on nõrgad, aga kulutad end ikkagi. See on keeruline. Tegelikult oleks õige nii, et kui mängime Lätis, siis mängimegi ainult Spartaga finaalseeria ja ongi kõik."

Kuigi Tähe võitis Läti esiliigas kõik mängud, siis Saksingu sõnul on seal ka häid meeskondi. "Kuna seal on duublisüsteem, siis kui kevadel kukkus meistriliiga võistkond välja, siis nad kasutasid oma paremaid mängijaid esiliigas. Kes vanusega sisse said. Kui mängisime 2019/2020 esiliigat, siis oli too tugevam."

"Võitsime kõik mängud, loomulikult tahame mängida kaasa Läti meistriliigas. See annab ka koondisele häid mänge," jätkas ta. "Kus meil see kasvulava tuleb, kui meil endil klubisid ka ei ole? Et meistriliigas kaasa mängida, siis kõik on rahas kinni. Peaks leidma minimaalselt 20 000 juurde, et üldse kaasa mängida. Natuke peaks liit ka mõtlema, mis väljundid on Spartal ja Tähel. Nemad peaks seda toetama. Kui meie mängime Läti liigas, siis ei ole see ainult meie kulu, sest meie toome koondisele mängijaid. See peaks olema ka liidu teema. Ainult Eesti liigas mängida pole ka mõtet - siis pane lihtsalt pillid kotti ja tegele noortega. Nii kahjuks on."

Meistrivõistluste formaadi osas on kriitiline ka kolmandat aastat järjest meistriks tulnud Sparta Team Automaailma peatreener Rasmus Talviste. "Meie klubi seisukohast ei ole end väga hästi õigustanud, sest meie saimegi viis tasavägist mängu. Okei, poolfinaalseeria hakkas ka midagi lubama," lausus ta. "Aga terve hooaeg võtad kohustuslikke võite ja lõpus on vaja õige tuhhiga peale lennata, et tasavägised mängud saaks ka enda kasuks kallutada. Selles mõttes natuke raske ja me ei ole väga rahul. Parem oleks mängida hooaeg läbi tasavägiseid mänge ja siis lõpus saad kirsi tordil enda mängust üles leida."

Kui raske on vaimselt keskendumist hoida läbi hooaja? "Hooaja alguses arvasin, et saab päris keeruline olema mitte mängudes, vaid just treeningutel. Treeningutel ju tead, et järgmine-ülejärgmine mäng on nõrgema vastasega ja ma arvasin, et see jätab jälje. Õnneks mängijad tõestasid, et on professionaalid ja seal ei ole vahet, mis hetk käsil oli. Kõik andsid sada protsenti nii treeningutel kui ka mängudes."

Millist meistrivõistluste formaati Sparta sooviks näha? "Ideaalis võiks olla nii nagu teistes pallimängudes - Balti liiga. Oleme natuke ka Soome poole vaadanud, aga eelarve ei käi selle mõttega kokku. Pigem oleks reaalsem mõte Balti liiga."

"Hetkel naudiks lõppenud hooaega ja siis istuks maha, mõlgutaks mõtteid ja vaataks, mis rahakott teeb. Sealt saab järgmised sammud edasi mõelda. Isegi, kui Balti liigat ei tule, siis mingid variandid on mängida rahvusvahelisi turniire Soomes, Rootsis, Lätis. Mingi sihtmärgi lisaks Eesti meistrivõistlustele peaks seadma."

"Järgmiste aastate arenguprotsessid võiks olla seotud klubi kui organisatsiooniga, mitte esindusmeeskonda silmas pidades," jätkas Talviste. "Pigem mõtleks sinna suunda, kuidas klubi tegevust veel professionaalsemaks muuta."