Värsked valimised võitis vasakpoolne poliitik Lula, kes kogus 50,9 protsenti häältest. Viimased neli aastat president olnud parempoolne poliitik Jair Bolsonaro sai seega 49,1 protsenti häältest. Seega oli tegemist äärmiselt tasavägiste valimistega, mis näitab selgelt, et Brasiilia on jaotunud sisuliselt pooleks. Nendest emotsioonidest, millega jalgpalliriigina tuntud Brasiilia algavatele maailmameistrivõistlustele vastu läheb, vestlesime Tallinnas töötava brasiillase Joao Marcos de Souza ja endise Eesti välisministri Urmas Paetiga.

"Brasiilias on olnud erinevaid aegu, kuid nii lõhestunud kui praegu ei ole me kunagi olnud. Valimistel oli meil kaks äärmuslikku kandidaati ja ma ei hakka valetama – olen õnnelik tulemuste üle. Ka siin Eestis elav brasiillaste ühiskond hääletas rohkem kui 80-protsendiliselt Lula poolt. Viimased neli aastat ei ole Brasiilias head olnud, aga ma ei ütleks, et ka varasemalt Brasiilia president olnud Lula oleks olnud praegu hea valik. Lula poolt hääletajate jaoks ei olnud asi isegi temas, vaid selles, et Bolsonaro ei jätkaks. See oli see, mis neid eelkõige ajendas," ütles de Souza.

Urmas Paet oli Eesti välisminister 2005. kuni 2014. aastani. Oma ametiaja jooksul pidas ta Eesti ja Brasiilia vahelisi suhteid oluliseks ja oli Brasiiliaga läbirääkimistel väga aktiivne. Just Paet sõlmis Brasiiliaga Eesti kodanike jaoks viisavabaduse ja tema juhtimisel avati Brasiilias ka Ladina-Ameerika esimene Eesti saatkond.

"Võib öelda jah, et Brasiilia ühiskond on praegu päris lõhki. Kui vaadata presidendivalimisi, mis seal just olid, siis need lõppesid väga tasavägiselt. Teine, mis sellega kaasneb, ega need kaks kandidaati - nad on väga erinevad. Praeguseks on küll kaotanud kandidaat Bolsonaro öelnud, et ta tunnustab Lula võitu, aga siiani on üle riigi väga palju inimesi, kellele see ei meeldi ja kes on viimastel päevadel korraldanud suuri meeleavaldusi ja sulgenud suuri maanteid ja teinud kõikvõimalikke muid takistusi ühiskonnaellu," ütles Urmas Paet.

Poliitika mõjutab mõistagi ka Brasiilia perekondade ja sõpruskondade suhteid. Ka Joao tõdeb, et niivõrd suur riigisisene polaarsus tekitab probleeme ka isiklikul tasandil

"See näitab eelkõige selle lõhestumise suurust. Inimloomuse jaoks ongi raske aktsepteerida seda, et ka vastasleeril on omad tugevad argumendid. Igaüks arvab, et nende arvamus on õige ja kõik, kes nendega ei nõustu eksivad. See viib selliste vaidlusteni, et omavahel suhtlemine lõpetatakse üldse ära. Alguses korraks, aga siis lõplikult. Kui mina oma perega Brasiilias kokku saan, siis me paar tundi poliitikast lihtsalt ei räägi. Asi ei ole selles, et õhkkond muutuks kuidagi agressiivseks, vaid lihtsalt selles, et see ei paku head emotsiooni. Miks vaielda selle asemel, et seda aega lihtsalt koos nautida," lisas de Souza.

Lohutust leiavad brasiillased alati aga jalgpallist, mille positsioon on seal samal tasemel usuga. Seetõttu ei jää ka jalgpall paraku poliitikast puutumata.

"Üks, mis muidugi on huvitav, mis ka jalgpalli puudutab, on see, et kui siin viimastel päevadel kaotanud kandidaadi toetajad on püstitanud teesulge ja teinud suuri liikumistakistusi, siis samal ajal on siin seal Brasiilias toimunud jalgpallivõistlusi, kohalikke. Just kohalikud jalgpallifännid on olnud need, kes on need teetakistused likvideerinud ja teisaldanud, et kõik, kes tahavad, saaksid ikka mänge vaatama minna. Ilma jalgpallita Brasiilia tänast ühiskonda sellisena poleks olemas. Ma ei tea, kas maailmas on üldse mõni teine riik või ühiskond, kus jalgpall mängib nii tähtsat osa üleüldises ühiskonna osas," lisas Paet.

Üks kaaperdamise viise on Brasiilia jalgpallikoondise sümboolika kasutamine enda vaadete ja huvide esitamisel. Just seda on Bolsonaro viimase nelja aasta jooksul teinud kuulsate Brasiilia koondise kollaste särkidaga, mis vähemalt hetkel ei sümboliseeri jalgpallikoondist vaid hoopis parempoolset poliitikat. Näiteks Brasiilia varuvorm ehk sinised MM-särgid müüdi enne välja kui kollased, kuna vasakpoolsed kodanikud või lihtsalt brasiillased, kes soovivad jääda apoliitiliseks, ei taha kollast särki enam kanda.

"Viimase nelja aastaga on Brasiilia kollasest jalgpallisärgist saanud Bolsonaro toetajate sümbol. Kõik, kes Bolsonarot toetavad kasutavad igal võimalusel Brasiilia lippu ja seda särki. Valimiskampaania ajal rääkisid Lula toetajad eelkõige seda, et see särk peab taas saama Brasiilia omaks, mitte Bolsonaro toetajate omaks. Ma ei tee isegi nalja, kui ütlen, et vasakpoolsed ei soovi MM-i ajal Brasiilia kollast särki kanda, kuna see sümboliseerib Bolsonarot. Ka minu enda sõbrad väldivad selle särgi kasutamist, kuna nad ei soovi, et neid nähtaks kui Bolsonaro toetajaid. Aga äkki nüüd kui valimised on läbi, saab MM-i ajal selle särgiga siiski väljendada oma toetust Brasiilia jalgpallikoondisele," kommenteeris de Souza.

Niisiis on ikkagi lootust, et MM-i ajal suudetakse poliitikat vältida. See ei ole oluline ainult mitte sellepärast, et jalgpall saaks siis paremini ühiskonda ühendada vaid ka sellepärast, et jalgpallil oleks Brasiilias võimu ka vastupidiseks.

"Ta kindlasti ongi ühendaja, aga väike risk sellega ka on. Jalgpalli tippmängijate seas on poliitiliselt erinevat vaadet. Tuntud Brasiilia jalgpallur Neymar väljendas ennast kui Bolsonaro ehk valimised kaotanud kandidaadi toetajana," ütles Paet.

Kokkuvõttes oleks Paeti sõnul jaanuaris ametisse astuva Lula jaoks loomulikult hea, kui Brasiilial läheks MM-l hästi. Taolisi näiteid on varasemast ka olemas. 1994. aastal Lõuna-Aafrika Vabariigi presidendiks saanud Nelson Mandela ei teinud saladust sellest, et 1995. aasta edukas Ragbi MM mängis riigi ühendamisel suurt rolli.

"Kindlasti Lula ja seal on veel tegelasi, kes üritavad oma kapitali suurendada. Kui Brasiilial peaks minema hästi nendel võistlustel, siis nende ärakasutajaid poliitiliselt saab olema märkimisväärselt, sealhulgas ka värskelt valitud presidente, kel kindlasti oma ametiaja alguses, kui tuleb midagi väga suurt ja positiivset kogu ühiskonnale, eks see aitab teda ka," sõnas Paet.

Brasiilia tuli viimati jalgpalli maailmameistriks täpselt 20 aastat tagasi. Alates sellest on üle elatud väga halbu kogemusi. Valusaim neist oli 1:7 kaotus Saksamaale koduse 2014. aasta MM-i poolfinaalis. Joao Marcos de Souza tõdeb, et igal MM-l oodatakse Brasiilialt võitu ja algav kord ei ole erandiks.

"Jalgpall Brasiilias on midagi muud, kui mujal maailmas. Nende 90 minuti vältel ei räägi me poliitikast vaid naudime lihtsalt mängu. See on kõige populaarsem sport Brasiilias ja me pole MM-i võitnud juba 20 aastat. Vahepeal toimus MM ka Brasiilias ja siis juhtus see, mida me kõik liigagi hästi mäletame. Ma usun, et jalgpalli MM mängib Brasiilia ühendamisel väga suurt rolli. Kasvõi sellega, et selle ajal saadakse kõigest muust rahu. Kui tavaliselt leiab MM aset Brasiilia mõistes talvel ehk juunis ja juulis, siis nüüd toimub see praegu. See on väga hea, kuna muidu poleks meil jõulude ajal millestki muust rääkida kui poliitikast. See MM pakub sellel tähtsal ajal peredele rahu. Olla Brasiilias, kui Brasiilia tuleb maailmameistriks on parem kui karnevalid. See, mis siis tänavatel toimub on hullumeelne. See hetk, kui Brasiilia jalgpallikoondisel on mäng, on nagu puhkus. Mängu ajal ei tööta keegi, kõik vaatavad jalgpalli."

Brasiilia kuulub 20. novembril algaval MM-l G-alagruppi koos Serbia, Šveitsi ja Kameruniga. Esimeses mängus kohtutakse 24. novembril Serbiaga.