21. juulil 1946 sündinud Tarmakust sai 1972. aasta Müncheni olümpiamängudel esimene eestlane, kes võitnud olümpiakulla kergejõustikus. Tarmak võidutses seal tulemusega 2.23.

Tarmak lõpetas 1965. aastal Tallinna 10. keskkooli. Samal aastal läks Leningradi Riiklikku Ülikooli astrofüüsikat õppima ja lõpetas 1975. aastal majandusteaduskonna.

Kergejõustikutreeninguid alustas 1963. aastal Tallinna Dünamo treeneri Viktor Vaiksaare õpilasena, Leningradis jätkas Leonid Kuznetsovi ning aastast 1968 Pavel Goihmani ja Jelizaveta Sossina juhendamisel. Võitnud kõrgushüppes 1972. aastal Müncheni olümpiamängudel kuldmedali (2.23), sise-EM-il 1971. aastal hõbeda ja 1972. aastal pronksi, Nõukogude Liidu meistrivõistustelt ette näidata 1970. aasta pronks ning Nõukogude Liidu sisemeistrivõistlustel (1972) kuldmedal, 1973. aastal hõbemedal ja 1968. aastal pronksine autasu. Tulnud 1966. aastal Nõukogude Liidu juunioride meistriks. Oli aastatel 1965–1967 Eesti meister ja võitis aastal 1966 sisemeistrivõistlustel kuldmedali.

Isiklik rekord 2.25, mis oli 1972. aastal maailma parim tulemus.

Meistersportlane (1965), suurmeister (1971), Nõukogude Liidu teeneline meistersportlane (1972). Aastast 1977 harrastanud mägimatkamist, 1985. aastal täitis meistersportlase normi. Osalenud mitu korda kergejõustikuveteranide MM-il.

Töötanud Leningradi Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna õppejõuna ja prodekaanina. Oli Nõukogude Liidu noorte kõrgushüppajate klubi Kuznetšik (Rohutirts) president. Olnud Tallinnas AS-i Broker Baltic juhatuse esimees, tegutsenud Eesti Börsiühingu asepresidendina ja majanduskonsultandina. Aastatel 2001 kuni 2012 spordiklubi Tallinna Kompass juhatuse esimees. Kuulunud aastatel 2006 kuni 2009 Ühenduse Sport Kõigile juhatusse. EOK auliige (1997), EOK teenetemärk (2006). Kergejõustikuliidu auliige (2007). Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk (2001), riiklik spordi elutööpreemia (2009). Orienteerumisliidu aasta tegija 2005.