"Ballon d'Or'i on konflikt juba sisse programmeeritud: antakse välja individuaalset auhinda spordialal, mis on võistkondlik; kus tulemus tehakse võistkonnana, mitte individuaalselt," rääkis teisipäevases ERR-i saates "Ringvaade" Postimehe sporditoimetuse juht Ott Järvela.

"Selle võistkonna tulemuse taga on erinevate indiviidide sageli ka märkamatu panus. Samas antakse Ballon d'Or'i nähtava, kokkuloetava panuse põhjal. Harry Kane annaks selle auhinna kohe ära, kui talle antaks vastu suvine MM-karikas," on Järvela kindel.

Viimati võitis maailma parimale jalgpallurile antava auhinna inglane aastal 2001, kui selle viis koju toonane Liverpooli ründaja Michael Owen. Hiljem on teiseks tulnud nii Frank Lampard kui naistest ka Lucy Bronze.

"On huvitav, et hooajal, kus toimus MM-finaalturniir, võitis Ballon d'Or'i mängija, kes ei võitnud ei MM-i ega Meistrite liigat," jätkas Järvela. "Kane kaotas Müncheni Bayerniga Meistrite liiga poolfinaalis, Inglismaaga MM-i poolfinaalis. Ometi leiti järelikult, et tema isiklik panus oma võistkondade edusse on olnud niivõrd suur. Võib spekuleerida, et natuke mõjus ka see, et polnud selget vastaskandidaati number üks: Kylian Mbappe ja Lamine Yamal võisid natuke teineteise hääli ära süüa."

Ligi 15 aastat kestnud Lionel Messi ja Cristiano Ronaldo valitsusaeg on nüüd lõppenud. "Vahemikus 2008-2021 anti 13 Ballon d'Or'i, millest 12 võitsid Messi ja Ronaldo. Mulle tundub, et jalgpallimaailm tüdines sellest totaalselt ära. Miks ainult need kaks ja miks ainult need, kes löövad väravaid? Seejärel on ikkagi näha olnud, et Ballon d'Or'i on vaadatud avarama pilguga. Viimasel viiel aastal on olnud viis erinevat võitjat," tõi Postimehe sporditoimetuse juht välja.