"Ratsutamiseta ei ole see sama spordiala, millesse armusin," kommenteeris Choong uudisteagentuurile Reuters ja lisas, et tema loobumine oleks sel juhul sajaprotsendiliselt kindel.

Moodsas viievõistluses on olnud alates Tokyo olümpiamängudest ärevad ajad, sest ratsutamine on mitmel põhjusel keeruline ala: tegemist on kalli ja logistiliselt keerulise distsipliiniga ning võistlustel võivad sportlastele sattuda ebavõrdsed hobused, samuti on selle vastu loomaõiguslased.

Rahvusvaheline alaliit (UIPM) on teinud viimased pool aastat tööd selle nimel, et leida vehklemise, ujumise, laskmise ja jooksmise kõrvale ning ratsutamise asemele uus ala. Juba juunis proovitakse kahte erinevat takistusvõistlust, aga nende täpne iseloom pole veel teada.

Muudatused on aga tekitanud suurt vastuseisu sportlaskonnas, kes praegu ala juures tegutsevad. Nad on koondunud grupi Pentathlon United alla ja nõuavad rahvusvahelise olümpiakomitee sekkumist, väites, et jutud nende kaasamisest muudatusprotsessi on vaid näilised.

Aprillis antis Pentathlon United teada, et korraldas küsitluse 310 endise ja praeguse moodsa viievõistleja seas ning selgus, et 95 protsenti pole rahul viisiga, kuidas muudatusi tehakse ja 77 protsenti vastas, et ratsutamise eemaldamise korral nad tõenäoliselt lahkuvad spordiala juurest.

Choongi sõnul pole spordiala puudusteta, eriti selles osas, mis puudutab sportlaste ja loomade heaolu, aga ratsutamine peab programmi jääma. "See on nii oluline osa," lisas ta. "Selleta kaotame spordiala hinge."

Ta süüdistas ka alajuhte. "Praegune juhtkond, kes on olnud sel kohal vähemalt 28 aastat, ei muuda oma arvamust," lisas britt. "See on pisut kajakamber, kus kõik juhatuse liikmed on president Klaus Schormanni sõbrad. Kui neil tekib idee, siis üks neist teeb ettepaneku ja teised toetavad seda pimesi."

UIPM-i asepresident Joel Bouzou väitel on muudatused aga vältimatud. Ta ütles, et 45 minutit kestva takistusvõistlusega proovitakse meeldiva Ameerika publikule. "Mõned sportlased võitlevad UIPM-iga. Nad ei taha kuulda, et muudatus on vältimatu. Nad tahavad igal juhul vanast kinni hoida," sõnas ta.

"Võib-olla sellepärast, et nad on hetkel head sportlased ning kardavad muutusi või võib-olla sellepärast, et neil on selline filosoofia. Nii et nad üritavad leida argumente oma eesmärgi toetamiseks. Tulevik on aga helge, kui võtame muutuse omaks ja teeme selle nimel tippekspertidega koostööd."

Moodsat viievõistlust tutvustas 1912. aasta olümpiamängudel Stockholmis nüüdisaegsete olümpiamängude rajaja Pierre de Coubertin, kelle sõnul nõuab ala ratsaväeohvitseri oskusi: vehklemist, ujumist, ratsutamist, laskmist ja jooksmist.

Olulised muudatused sündisid alaga 1990. aastatel, kui mitmepäevase võistluse asemel hakati võistlema ühel päeva ja ratsutamises asendati krossisõit takistussõiduga.