Vikerraadio saates "Uudis+" arutasid saatejuht Lauri Varik ja kultuuriministeeriumi asekantsler Tarvi Pürn rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamise vajalikkusest, võistluste majanduslikust kasust ning toetusrahade jagamise põhimõtetest.

Kas kultuuriministeeriumil on need põhimõtted olemas, milliseid rahvusvahelisi spordivõistlusi tuleks toetada?

Jah, kindlasti need põhimõtted on meil olemas. Kui rääkida taustast, siis Eestis on väga pikka aega kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi ministeeriumi poolt toetatud. Need on reeglina olnud tiitlivõistlused, näiteks Euroopa- või maailmameistrivõistlused ja neid on aastas keskmiselt umbes 50.

Kultuuriministeeriumil on ürituste toetamiseks kaks eraldi meedet. Esimene on selline väiksem meede, mille maht jääb alla miljoni euro ja sellega toetatakse selliseid reavõistlusi, mis on alaliitudele kohustuslikud ja mida nad peavad korraldama. Reeglina jäävad selliste võistluste toetused alla 100 000 euro.

Teine on natukene suurem toetusmeede, mis arvestab rahvusvahelist majanduslikku mõju. Selle meetme maht on kaks miljonit eurot aastas ja seda tuleks vaadata täiesti eraldi põhimõttena. Kuna see on vastavalt toetustingimustele riigi jaoks tegelikult tuluprojekt, et riik saab otseste maksude näol tegelikult tulu rohkem kui toetust välja antakse. Viimasel ajal on olnud ka Vabariigi valitsuse eriotsuseid, mis on tuntavalt tervikuna kasvatanud seda rahvusvaheliste ürituste toetusmahtu.

Mismoodi seda rahvusvahelist mõju hinnatakse ja ennustatakse? Eestisse tuleb rahvusvaheline võistlus ja sealt saadav tulu sõna otses mõttes on erineval moel kas hotellidele, toitlustusasutustele ja muudele teenusepakkujatele suurem kui sellega kaasnevad kulud.

Selle meetme puhul siseriiklikku mõju ei hinnata. Vaadatakse seda, millised on väljaspoolt Eestisse tulevad rahahulgad. Eelkõige on see sporditurism, kas osalejate endi või pealtvaatajate kulutused Eestis, aga teatud ürituste puhul ka rahvusvaheline alaliit toetab korraldajat märkimisväärsete summadega.

Kui tuua näide, siis iluuisutamise EM oli äsja üks selline võistlus, kus rahvusvaheline toetus oli väga suur. Sellega kaasnes palju kulutusi, näiteks ülekannete tootmine ja seal arvestati välja sisuliselt käibemaksu osa, mis otse riigile laekus ning selle põhjal otsuseid tehakse.

See analüüs toimub ühe meie partneri abil, kes aitab meil seda pilti luua ja nemad vaatavad kui realistlikud on korraldaja prognoosid. Samuti viivad nad turniiride ajal küsitluste kaudu läbi uued uuringud ja sealt saadakse täpselt teada, kui palju neid kulutuste tegijad Eestis oli ja sellest omakorda arvestatakse lõplik toetussumma.

Rahvusvaheliste võistluste korraldamine Eestis on tore, aga samas on riigi eelarvelised võimalused alati piiratud ehk mingid valikud tuleb teha, nt. kui suure summaga tuleb toetada. Mõne ürituse puhul pole seda võimalik teha, nt. korvpalli EM-i alagrupiturniiri nõudis suuremaid saale, mis oleks Eesti riigile olnud liiga kulukas.

Jah, see ongi alati arvutamise koht. Rahvusvaheline korvpalliliit on teinud väga tugevat tööd riikide suunal, et tõestada läbi selle majandusliku mõju, et riigi tulud on suuremad kui kulud kui need toetused jäävad mõistlikuse piiridesse. Näiteks, on välja arvutatud, et Soomes toimunud korvpalli alagrupiturniiri majanduslik mõju oli kokku üle 40 miljoni euro ja välisraha osakaal oli väga suur. Enne seda mäletame me kõik, kuidas tuhanded inimesed käisid Riias EM-i valikturniiri vaatamas ja ka selle turniiri majanduslik mõju oli suur.

Seda kõike tuleb alati vaadata üksikjuhtumi põhiselt ja meie lähim näide on Rally Estonia. Peaministril on õigustatud küsimus, et miks neid turniire on viimasel ajal nii palju otsustamiseks sattunud. Tegelikult kokku pole neid palju, viimaste aastate jooksul on olnud umbes 4-5 ja rohkem pole tehtud.

Kui me vaatame, miks suurvõistluste korraldamine viimastel aastatel on suurenenud, siis ralli korraldajad alustasid juba 10 aastat tagasi n-ö unistusega korraldada WRC etapp. Võrkpalli EM-i finaalturniiri taotlusprotsessi alustati 2011. aastal ja seda tehti kolm või neli korda enne kui lõpuks Eesti korraldamisõigused sai. Need kaks võistlust lihtsalt sattusid samale ajaperioodile.

Kuna neid positiivseid näiteid on veel, siis märkavad spordialade liidud rahvusvaheliselt ilmselt ka, et Eesti korraldamisvõimekus on väga hea. Ma arvan, et ka WTA turniiri pakkumine on sellega seotud. Samuti kindlasti ka sellega, et meil on väga head tennisistid.

Kas Rally Estoniale eraldatud 2,5 miljonit on ikkagi eraldi suurim summa, mida valitsus on eraldanud?

Jah, tegevustoetusena kindlasti, aga n-ö investeeringutoetusena anti Lilleküla staadioni lõpuni ehitamiseks viis miljonit eurot, et siin saaks toimuda UEFA superkarika finaal. See oli rahvusvahelise välismeedia ja väliskülaliste huvi näol väga mõistlik. Esiteks sai staadion korda ja teiseks sai Eesti väga suurt rahvusvahelist tähelepanu ja selle ürituse majanduslik mõju oli ka okei.

Spordialasid on väga palju ja nende kulud on samuti väga erinevad. Taaskord, kuidas neid üritusi valida, et millised vajavad riikliku toetust ja millised mitte? Näiteks anti rallile 2,5 miljonit, aga selletõttu võib mõni vähem populaarne ala ikkagi oma rahvusvahelise võistluse toetusest ilma jääda.

Meil on erinevad võimalused ja meetmed nende võistluste korraldamiseks. Kui rääkida nüüd rallist, siis ralli rahvusvaheline kajastatus on nii suur, et mina julgen küll väita, et see on kasumlik ettevõtmine. Näiteks jõuab Eestis toodetud teleülekanne 155 riiki. Sellise rahaga nii laialdast kajastust saavutada on ikkagi väga hea.

Eelarveliselt on tõesti alati piiratud, et praegu ka ju on arutelu, kas see WTA turniir mahub eelarvesse või mitte. Teisipäeval valitsus arutab, kas peaks olema süstemaatilisem lähenemine, kuidas neid valikuid teha ning kas valitsus peab iga sellise turniiri puhul hakkama eraldi otsustama.

Nii kaua kui need majanduslikud mõjud, mis võistlustega kaasnevad on märkimisväärsed, ei peaks me toetuseid kuluna vaatama. Me oleme viimase nelja aastaga tõestanud, et need meetmed on tulusad ja umbes 1,3 kordselt saame selle raha tagasi, mis võistlustesse paneme.

Lõpetuseks ka tennise juurde. See WTA 250 kategooria turniiri pole kõige kõrgetasemeline turniir, teade selle turniiri kohta tuli veebruari alguses ning kahe nädala jooksul peab valitsus otsustama. See tuli valitsusele üsna ootamatult?

Kahtlemata, ka tenniseliit on ise öelnud, et see tuli neile üllatusena. Covidi ajal on olnud ka teisi selliseid näiteid. Kergejõustikuliit pidi eelmine aasta otsustama, et kas lisaks U-20 MM-ile on võimalik ka U-23 MM-i korraldamine.

Otsus tehti ära ja valitsusse polnud sellega vaja minna, sest majanduslik mõju oli meie hinnangul piisavalt suur. Toetasime seda võistlust 250 000 euroga ja sisuliselt maksude kaudu tõi see võistlus riigile pooleteistkordselt raha tagasi. See on hea näide sellest, et kui on vaja teha kiire otsus, siis on meil vajalik mudel olemas, mille järgi saame toimida ja ka võimalikult kiiresti otsustada.

Samamoodi juhtus ka ralliga, et 10 aastat korraldati seda suure lootusega kunagi WRC etapp teha ning see võimalus saabus meile üleöö. Eesti suutis seda võimalust hästi ära kasutada. Me peame olema valmis, et leida paindlikke lahendusi ja mina usun, et selliste rahvusvaheliste turniiride korraldamine on riigile igal juhul tulus, kas otseselt majanduslikult või siis kaudselt tuntuse kaudu.