"Peale Tokyot oli tunne, et Pariisini on kolm aastat aega ja tegelikult see läheb kiirelt. Põnev aeg, kus kvalifitseerumise protsess käib, on juba kahe aasta pärast ja tundus, et on mõistlik jätkata. Proovida ühele olümpiale veel kvalifitseeruda," lausus Must intervjuus Vikerraadio saatele "Spordipühapäev".

"Arvan siiani, et taseme poolest on see võimalik, aga siis tuli septembri alguses minu jaoks üllatav otsus olümpiakomitee poolt - mind on välja arvatud toetuste süsteemist. See pani mõtlema. Ega tagantjärele võiks öelda, et võib-olla oligi õige, et selline otsus tehti. See pani mind mõtlema, mis mulle see viies olümpia nii palju annab ja kas pingutusel on sügavamat mõtet?"

"Tunnen ise, et oleksin taandarenev sportlane ja ei oleks maailma absoluutsesse tippu pürgimise võimalust," jätkas Must. "Sealt tuli ka otsus, et tuleb teha spordiga lõpparve ja keskenduda uutele teemadele. Elada oma elu hästi ja olla järgnevatel asjadel arenguvõimeline. Spordis on pikalt oldud ja raske on näha, et asi võiks minna väga palju paremini kui siiani."

Must tunnistab, et vahetult pärast EOK otsust oli ta mõistagi pettunud ja ka natuke hämmingus. "Kui mina, kes olen neli korda olümpiamängudel käinud ja ütlen välja, et tahan seda veel teha, siis kuidas seda ei usuta või tõlgendatakse teistmoodi? Aga kui tagantjärele mõtlen, siis on hea, et minu eest see otsus ära tehti."

"Saan eluga edasi minna, keskenduda treeneriametile ja muudele teemadele, mis mulle huvi pakuvad. Ma usun, et Pariisi olümpia oleks võimalik, aga kui selline otsus tehti - ja nüüd olen sellega rahu teinud -, siis ma ei süüdista ega kritiseeri kedagi. Pigem vaatan endale otsa, et ilmselt on aeg õige."

Tema hüvastijätuvõistlusteks jäävad veebruari alguses Eesti meistrivõistlused. "See jääb viimaseks võistluseks, kus mul on selged mõtted võita. Kas tulevikus mängin mõne rahvusvahelise võistluse või Eesti-siseseid võistlusi? Ma usun, et võib-olla mõne mängin."

"Aga mitte nende mõtetega, et peaksin kuhugi kvalifitseeruma või mingisuguseid punkte saama. See oleks pigem, et mulle tegelikult ju mäng meeldib. Et hoida sidet spordialaga tippspordi koha pealt, käia kaasas spordiala arenguga."

Musta mõtted on seotud treeneritööga. Tallinna lähedal Jüris valmib suvel 16 väljakuga sulgpallihall. "Selline äge koht vajaks minusugust treenerit, kes saaks ja tahaks ala edasi arendada, leida uusi noori. Jään kindlasti sporti ja sama suures osas kui praegu. Lihtsalt roll on muutunud - treenin neid, kes võiks ise teha ägedaid tulemusi ja miks mitte tulevikus ka olümpiale pääsu eest võidelda."

Must esindas Eestit 2008. aasta Pekingi, 2012. aasta Londoni, 2016. aasta Rio de Janeiro ja 2020. aasta Tokyo olümpiamängudel. Lisaks teenis ta 2019. aastal Minskis peetud Euroopa mängudel pronksmedali.