"Tuli väga raskelt. Tuli eile raskelt, tuli täna raskelt ja eks see nii peabki olema. Noored on teinud kõva arengu ja mina võib-olla väikese taandarengu, nii ongi," rääkis Must intervjuus ERR-ile.

"Ma olen profisulgpalliga lõpetanud: ma ei pürgi enam kuskile ja mul ei ole sulgpallis enam eesmärke. Võib-olla mõne koduse võistluse mängin, seda näitab elu," sõnas Must. "Tegelen treeneriametiga, mul on päris tublid õpilased, kes kindlasti loodavad minu peale. Tegelen ka mõne muu teemaga. Eks see on selline katsetamise periood, ühe päevaga teha selline suur muutus elus ei ole nii selge. Eks ma katsetan, vaatan, mis elu toob."

Must esindas Eestit neljadel olümpiamängudel, tema karjääri jääb kaunistama 2019. aastal Bakuus toimunud Euroopa mängudel võidetud pronksmedal.

"Mul jäi päris palju puudu. Tunnen, et realiseerisin oma taset päris hästi, aga mul jäi puudu tasemest! Ihkasin paremat taset, aga seda ma ei saavutanud. Sellel on kindlasti kümneid erinevaid põhjuseid. Taganjärgi näen, et oleks võinud palju asju teisiti teha, tol hetkel ei olnud see nii lihtne. Oma taseme mängisin välja, seda näitab ka olümpiamängudel osalemine. Ega midagi taga igatsema ei jää," mõtiskles Must oma karjääri üle.

"Tunnen, et ma ei ole enam arenev sportlane. Nägin seda umbes pool aastat tagasi, et ma ei suuda näha ennast paremini mängimas kui olen seda kunagi teinud. Finantsiline ja ajaline investeering oleks nii suur ja poleks garantiisid, et see mingit kasu toob. Tegin väga selge otsuse. Näen lihtsalt, et pole perspektiivi, perspektiiv on näiteks treeneriametis: seal olen arenguvõimeline," sõnas karjääri jooksul maailma edetabelis ka 38. kohale kerkinud eestlane.

"Eks muidugi oli kahju, aga mul ei ole aega väga pikalt kahju tunda. Mul on pere, perepeana pean olema valmis kiiresti eluga edasi minema, oma lähedaste eest hoolitsema. Ma ei ole sellises eluetapis, kus saaksin jalad seinale visata ja mõelda, mis edasi saab," tõdes Must.