Euroopa meistrivõistlustel finaali jõudnud ja esimese tiitlivõistluste medali võitnud Lisell ja Robin Jäätma nendivad, et nende teekond spordis on olnud nagu Ameerika mäed, kus motivatsiooni kord on ja kord ei ole. Türgis võidetud hõbe annab küll enesekindlust, aga kullavõidust jäi väga vähe puudu.

Robin Jäätma sõnul annab hõbemedal kindlust, et suudetakse tipptasemel võistelda. Tema õe sõnul jääb siiski kripeldama, et kuld käest libises. "Spordis oleksid ei loe ja eks neid kuldasid tuleb veel. Paraku ei kuulu plokkvibu-alad praegu veel olümpiaprogrammi, mis teeb spordialaga tegelemise finantsiliselt keeruliseks," ütles Lisell.

Robini sõnul paneb selline olukord ka alavahetuse peale mõtisklema. "Vahepeal mõtlen, et peaks sportvibu hakkama laskma, sest sellega saab vähemalt olümpiale. Toetused ja kõik on palju lihtsamad kohe, kui on olümpiaala," lausus Robin. Liselli sõnul aitab natuke Türi Spordiklubide Liit, aga suurem osa tuleb ikka oma taskust.

Viimased kolm aastat segavõistkonnana võistlev duo nendib, et vibulaskmine on ka psühholoogiliselt raske spordiala, seega on koos lihtsam võistelda. Suurim toetus tulebki perekonnast. Robini sõnul ta ilma pere toetuseta vibu enam ei lasekski. "Puberteedieas tahtsin iga päev ära lõpetada, sest see on nii mõttetu spordiala," ütles Robin. Liselli sõnul on kogu pere on seotud vibulaskmisega, ja sealt tuleb suur tugi.

Õest poolteist aastat noorem Robin nendib, et viimasel ajal on tema Lisellist suurem kõhkleja. Sellest hoolimata on mõlema unistused suured ja reaalsed. Euroopa meistrivõistluste hõbemedalistid tahavad ka maailma tasemel tippu jõuda.

Robin tahab alaga tegeleda nii kaua, kui raha ja võimalusi jätkub ning tippu tahaks jõuda ka Lisell. "Me oleme juba päris lähedal sellele, et praegu vibu nurka visata, oleks imelik. Top 5 tahaks maailmas jõuda ja see on päris reaalne," sõnas Lisell.

Järgmisel nädalal võistlevad õde ja vend Jäätmad maailmakarika etapil Pariisis.