NBA-sse pürgiv Jürgens: olen kannatlik – areng on kõige tähtsam
Maailma parimasse korvpalliliigasse NBA-sse pürgib mängima ka 22-aastane Eesti korvpallur Carlos Jürgens, kes õpib Oklahoma osariigis Oral Robertsi ülikoolis ja esindab oma kooli ka korvpallis.
USA ülikoolikorvpalli liiga NCAA on ameeriklaste seas äärmiselt populaarne. Tänavust finaali jälgis telepildi vahendusel ligikaudu 17 miljonit inimest. Kõnekas fakt on see, et eelmise aasta NBA finaalseeria mänge Los Angeles Lakersi ja Miami Heati vahel jälgis keskmiselt peaaegu 10 miljonit inimest vähem. Märtsi hulluseks kutsutavat NCAA finaalturniiri sai tänavu omal nahal tunda ka Carlos Jürgens.
"Selliseid kogemusi ei unusta kindlasti mitte kunagi. Treener on alati rääkinud, et kui ta saaks valida miljoni dollari või NCAA finaalturniiri kogemuse vahel, siis valiks ta sajaprotsendiliselt viimase. Seda ei unusta ning enamus seda ei koge. Sel hooajal tegi koroonaviiruse pandeemia selle veel eriti ajalooliseks," muljetas Jürgens Vikerraadiole antud intervjuus.
Jürgensi ülikool Oral Roberts jõudis NCAA turniiril kaugele. Kõigepealt võideti kolme punktiga Ohiot, seejärel kolme punktiga Floridat ja siis kaotati napilt kahe punktiga Arkansasele. Jürgens kuulus kõikides mängudes algviisikusse, kogus keskmiselt 37 mänguminutit, viskas 9,3 punkti, võttis neli lauapalli ja andis kolm korvisöötu. Arvestades seda, et Oral Roberts pääses NCAA turniirile 13-aastase pausi järel, ei oodanud nende jõudmist 16 parema hulka keegi.
"Keegi ei oodanud seda meist, aga mida rohkem vastasteks valmistusime, saime aru, et oleme võimelised iga meeskonnaga mängima ja selle viimasel hetkel ära napsama. Esimeses mängus polnud meil neid kogemusi ja pingeid oli vähem kui näiteks konverentsiturniiri finaalis. Läksime sinna mõttega, et meil ei ole midagi kaotada ja keegi ei pööra meile isegi tähelepanu ning seda saame enda jaoks ära kasutada. Teadsime, et meid alahinnatakse. Hakkasime vaikselt minema ja meie relv oli enesekindlus – tegime omi asju."
Nagu vanasõna ütleb, siis süües kasvab isu ja nii ei jää Jürgens meenutama möödunud hooaega, vaid mõtleb juba, kuidas järgmisel hooajal veel kaugemale jõuda. Tekibki küsimus, millal siis võime näha Carlos Jürgensit NBA-s?
"Mitte keegi meie meeskonnast ei tule tulemusega rahul. Kui nii kaugele jõuad, siis paratamatult mõtled, et oleks võinud veel võita ja Final Four'i ning finaali jõuda. Miski ei ole võimatu. Meil on väga kõva grupp, head suhted meeskonnakaaslaste ja treeneritega ning praegune plaan on mul siia tagasi tulla. Kindlasti [on unistus jätkuvalt NBA-sse jõuda]."
"Olen väga kannatlik inimene. Iga mängija nimi läheb kolledžikarjääri lõppedes automaatselt draft'i kirja. Mina võtan neid aastaid, mis mul siin [ülikoolis] jäänud on päev päeva kaupa, et paremaks saada. Pole mõtet kiirustada, tuleb samm sammu haaval minna. Areng on minu jaoks kõige tähtsam ja ma olen kindel, et kui olen järjepidev, siis täituvad ka unistused – NBA ja suured lepingud," usub Jürgens.
Kahtlemata oleks Jürgensi-sugune mängija heaks täienduseks ka Eesti koondisele, kus puhuvad teatavasti uued põnevad tuuled ja peatreeneri Jukka Toijala juhendamisel pisteti värkselt tasukusse koht järgmise aasta Euroopa meistrivõistlustel. USA korvpallimaailmas on aga igasugused minekud ja tulekud keerulised. Milline suhe on Jürgensil Eesti korvpallikoondisega?
"Eelmisel suvel treenisin koondisega suviläbi. Peatreeneriga on mul head suhted – ta on lahe tüüp, selline sõbralik ja sotsiaalne. Mulle meeldib koondises valitsev atmosfäär. Olen kindel, et ükspäev mängin koondises, aga kõik oleneb sellest, millal pean USA-s tagasi olema ja millal koondis mängib. Kuna USA on kaugel, pole sealsete mängijatega nii lihtne," tõdes Jürgens.
Toimetaja: Kristo Tamm