Raamat "Rein Siim. Kulg." tutvustab laiale avalikkusele Rein Siimu (1938-2015), kes kuulub väe ja karisma poolest samasse ritta Eesti "rahvuslike aarete" Gunnar Aarma, Heino Tiigi ja Vigala Sassiga.

Rein Siim oli nähtus omaette, sest ta võttis korduvalt ette ja tegi ära pea võimatu. Koos paari kaaslasega rajas ta raudse eesriide taga, ilma sensei ja korralike õppematerjalideta Eesti karate-koolkonna. 1970. ja 1980. aastatel jooksid müstika- ja vaimsusenäljas nõukogude noored "tühja käega" võitlemise kunstile lausa tormi.

Samal ajal tõusis Rein Siim oma ekspressiivsete maastikumaalidega Eesti NSV maalikunsti tippu. Ta oli õppinud küll hoopis arhitektiks, kuid tahtejõud ning karatega teravdatud fokuseermisoskus kompenseerisid maalialase hariduse puudumise.

Oma edu ja kuulsuse tipul, sügaval stagnaajal, emigreerusid Rein Siim ja tema kunstnikust abikaasa Ludmilla Siim läände. Muidugi mõista tekkis Eesti NSV kultuuriringkondades seepeale hulgaliselt uusi linnalegende Siimudest. Järgnevatel aastakümnetel tõusis Rein Siim Soome ja hiljem ka taasiseseisvunud Eesti olulisimaks taiji-meistriks.

Kuid ehk oli Eesti lähiajaloo ühe suurima väeõpetaja ja teadmamehe põhisaavutuseks ikkagi ta pikk elu – ennustati ju haige südamega poisile kiiret lahkumist. Võib öelda, et just tõsine südamehaigus suunas Rein Siimu juba teismeeas väeotsingutele ning kannustas teda elama mõttega, et pole päevagi raisata.

Elulooraamat toetub mälestustele kümnetelt Rein Siimu kaasteeliselt, kellest mitmed, teiste seas Karin Siim-Juse, Ludmilla Siim-Kaasinen, Jaak Kangilaski, Andres Tolts, Urmas Pedanik, Lembit Kolk, Heikki Vallaste ja Maret Mursa kuuluvad Eesti kultuurilukku. Rein Siimu läbi erinevate riigikordade viivat teed illustreerib üle saja haruldase foto ja dokumendi ning ta olulisemate maalide värvilised reproduktsioonid.