Küsimusel kas mängud Põhja-Makedoonia ja Armeeniaga maandasid pinged, vastas Pohlak: "Ma loodan, et meeskonna enda jaoks jah, ma loodan, et vähemalt mingi osa publiku jaoks jah. Ma arvan, et jalgpalliliit on olnud organisatsioonina pigem rahulik ja jälginud protsessi kaine peaga. Võib-olla lihtsamalt öeldes andsid need mängud neid vajalikke positiivseid emotsioone kõigile, kes neid siit koondise mängudelt on otsinud ja tahtnud saada. Me tegime need sammud edasi, mida oli vaja teha selleks, et kõik need nimetatud isikud saaksid taastada usu, sest see on kõikide protsesside oluline osa."

Milline oli Pohlaku usk peale kaotusmängu Leedule? "Ma olin väga murelik peale Leedu mängu, kuigi kui sa oled protsessides organisatsioonina sees, siis see mure ei tohi sind segada. See mure peab olema ratsionaalne. Seal taga peavad olema kindlad argumendid, mis seda muret kirjeldavad," rääkis Pohlak. "Ma võin öelda, et ma vaatasin Leedu mängu konkreetselt pliiatsi ja paberiga, et aru saada, mis on valesti ja tegelikult olid need viimased mängud Leedu mängu järel tore üllatus. Peale seda on see protsess olnud üksikute tagasilöökidega pigem ülesmäge. Mingitel hetkedel on see olnud isegi üllatav, et see muudatus peale Leedu mängu veel tuli."

Kas jalgpalliliidul on sajaprotsendiline usaldus Karel Voolaiu suhtes? "Ma ei tea, kas seda saab sellistes protsentides väljendada. Me oleme alati olnud oma treenerite taga sellel perioodil, mil nad on tööd teinud ja see on mõistlik käitumine," jätkas Pohlak. "Sa pead kogu aeg mõtlema, kuidas edasi, mis edasi, mis saab siis kui. Me oleme kõiki neid asju teinud. Ühelt poolt toetanud treenerit ja teiselt poolt mõelnud, mis saab edasi. Ma arvan, et selles kohas siin on kõik minuga nõus, et me peame olema sajaprotsendiliselt treeneri taga ja uskuma, et kui Leedu mängust astuti Põhja-Makedoonia mängu samm edasi ja Põhja-Makedoonia mängust samm edasi Armeenia vastu, siis järgmised kolm mängu, mis on jäänud, peab uskuma, et astutakse veel neid samme edasi."