MM-il ebaõnnestunud Rammo võrdles pikka olümpiaks valmistumise protsessi jalgpalliga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Olümpiaregatiks valmistuv Laser klassi purjetaja Karl-Martin Rammo saabus koju Austraaliast. Pika treeninglaagri järel sai ta MM-võistlustel 43. koha. Pikka kaheaastast ettevalmistusperioodi võrdles purjetaja jalgpalliga. Samas tunnistas Rammo, et nüüd on aeg iseenda parandamise periood lõpetada ja anda olümpiaks viimane lihv.

Austraalias on sel talvel peetud juba kahe purjeklassi maailmameistrivõistlused - 49ers ja Laser Standard, kus mõlemas ka eestlased kaasa löönud ning järgmisel nädalal alustab Ingrid Puusta samuti Rohelisel mandril RS:X klassi MM-i.
Laser Standardi MM-ilt 43. koha ehk hõbelaevastiku võiduga neljapäeval Eestisse naasnud Karl-Martin Rammo peab seekordset tulemust ebaõnnestumiseks, kuid tunnistab, et pika laagri krooniks oli raske ka muud oodata.

"MM-i kontekstis ei saa tulemusega rahule jääda. Teisele poole maakera otsa 43. koha järgi ei ole mõtet sõita," rääkis Rammo intervjuus ERR-ile. "See oli minu 13. MM ja üldse teine kord, kui ma hõbesõitu jäin. Ilmselge ebaõnnestumine, aga ma olin seal kaks kuud laagris ja see oli üks kolmest võistlusest väga pikas treeninglaagris. Ütleme nii, et realistlikult asjale vaadates võis midagi sellist oodata. Kui kahekuuse laagri lõpus MM-i sõita, siis võis arvata, et olen üsna tühi ja tuim."

Miks Rammo võttis vastu otsuse teha enne MM-i kahe kuu pikkune laager? "Seal on kulud-tulud. Kui teisele poole maakera sõita ja kogu oma atribuutika ka sinna vedada tuleb, siis tundus asjaliku mõttena teha seal väga pikk laager," jätkas Rammo, kel tuli Austraalias rinda pista ka maastikutulekahjudega. "See tulekahju teema puudutas meid päris palju. Kui vastavatest suundadest tuul puhus, siis oli seal väga kõva suits kogu linna ja vee kohal ning õhukvaliteet oli samuti väga kehv. Üritasime vältida sel päeval intensiivseid treeninguid. Merel tegime lühemalt ja rattasõidu asemel tegime jõusaali. Õhtuks oli lihtsalt vingust pea paks, peavalu ja järgmisel päeval oli väga väsinud ja raske olla. Neid päevi oli kokku viis-kuus tükki, aga need olid väga rasked ja meid igapäevaselt siiski natuke mõjutas."

Aasiat räsib ka koroonaviirus. Kuidas Rammot see on mõjutanud? "Ainult ligi rohkem kui 24 tundi kestnud kojulennu esimesed kolm tundi kandsin näomaski ja peale seda jätsin selle sinnapaika, sest see ei tundunud väga otstarbekas," rääkis Rammo. "Vaadates neid numbreid, siis tundub, et me oleme sellest haigusest õnneks suhteliselt kaugel. Austraalias ma ka sellega väga kokku ei puutunud, kui välja arvata see, et Hiina konkurendid jätsid võistlema tulemata. Olümpiamängude kohta lugesin kuskilt, et võib-olla need liigutatakse üldse Tokyost ära, mis tuli minu jaoks välguna selgest taevast. Aga ma väga loodan, et kõik läheb normaalselt edasi, sest kui me oleme valmistunud Tokyoks, siis peab see Tokyo olema, sest purjetamises on kohalikud olud väga suure osatähtsusega."

Rammo oli esimene eestlane, kes kaks aastat tagasi endale OM-pileti kindlustas. "Tänu sellele olen ma viimased kaks aastat keskendunud protsessi poolele rohkem kui tulemuste poolele. Näiteks kui võtta jalgpalli paralleel: kui muidu olen õppinud mängima vasaku jalaga, siis nüüd proovin mängida parema jalaga ja seda samuti võistlustel. Nüüd on umbes täpselt viimane aeg hakata välja tulema sellest iseenda parandamise usust ja hakata keskenduma reaalselt sellele, mis on käesolev olukord ja kuidas see asi kokku panna, et võistlusolukorras ükskõik kumma jalaga võimalikult hästi mängida," ütles Rammo, kes kodus saab olla märtsi alguseni. Seejärel ootavad teda ees juba Euroopa karika etapid Palmal ja Prantsusmaal, juunikuus võib-olla laager Jaapanis ja juba juulis suundumine Tokyosse, et enne olümpiat aklimatiseeruda.

 

Toimetaja: Liisi Alamaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: