"Sel aastal olen sõitnud vormel-3 sarjas, aga eesmärk on saada vormel-1 sarja, kus see on juba töö ja tulevad palgad. Kõik, kes seal on, neil on elus kõvasti vedanud, et nad saavad teha sellist asja ja selle pealt elatist teenida," rääkis Vips enda unistustest teha samm veelgi kõrgemale.

19-aastast Eesti vormelipilooti seostati siirdumisega F1-sarja juba järgmiseks hooajaks, ent Vipsi sõnul oli pigem tegemist kuulujuttudega. "Jutud käisid, aga midagi väga tõsist veel ei olnud. Olin vormel-3 tasemel ja aasta oli veel oodata. Kui järgmine hooaeg läheb väga hästi, siis arvan, et võimalus on, aga see aasta oleks natukene vara olnud – ma ei tea, kas oleksin täiesti valmis olnud."

Mis muutub vormel-1 sarjas? "Ma ei tea, mis seal juhtub, sest ma ei ole seal sõitnud! Mis ma aga kuulnud olen [mis on erinev], on sealsed autod, mis on ülikiired. Kogu meedia tähelepanu ja kõik, mis seal ümber toimub, pidi ka alguses väga harjumatu olema."

Vips tunnistas, et juba praegusele tasemele jõudmisega on ta pidanud palju vaeva nägema. "Olen pidanud kõva tööd terve karjääri jooksul tegema, et jõuda üldse vormel-3 tasemele, mis ei ole üldse kerge. Olen kõvasti vaeva näinud, aga mul on veel kõvasti tööd ees, et jõuda vormel-1 sarja."

Milles aga seisneb tohutu töö, mida tarvis teha, et jõuda vormel-1 sarja? "Kõrgemates kategooriates on ettevalmistus on ülioluline – see, kuidas sul meeskonnaga koostöö sujub, kuidas autot edasi arendad. Sõitmine on muidugi väga suur osa, aga isegi kui sa oled kõige parem sõitja, kuid ei oska masinat seadistada ja ei saa tiimiga hästi läbi, siis edukaks ei saa sa mitte kunagi."

Kuigi F1 on Vipsi unistus, siis sinna jõudmise või mittejõudmise pärast ta närve ei kuluta. "Ma väga ei närveeri, sest püüan endast alati parima anda ja siis juhtub, mis juhtub. Õnneks on tänapäeval vormel-1 sarjast väljaspool ka hästi palju sarju, kus saab head elatist teenida."

Vipsi sõnul on tal aidanud edukat karjääri teha ka üks kunagine anne. "Kui ma olin 7–8, siis olin hästi hea peastarvutamises 100 000 piires. Tegin neid paari sekundiga. Ma ei usu, et ma enam sellega hakkama saaks, aga siis harjutasin iga päev ja tuli lihtsamalt. Nüüd ma ei ole seda kümme aastat teinud ja ma ei usu, et ma praegu hakkama saaks. Ma arvan, et see arvutamine aitas ka mingil määral seda motospordi poolt. Neli-viis tundi päevas väiksena arvutasin, aga see huvitas mind ennast ka. Aju pidevalt töötas."